Eiffeli torni investeeritakse järgmise 15 aasta jooksul 300 miljonit eurot. Kas teadsid, et torni joonised sündisid köögis laua taga. See ei pidanud jääma väga kauaks. Torn sai suurt kriitikat, tema inetu ja robustse välimuse tõttu. Keegi polnud seda varem teinud, eeldati ebaõnnestumist.
Sellest sai Pariisi ikoon.
Sinu kord on luua midagi, mis ei pruugi õnnestuda.
…tuleneb sellest, et tahame meeldida massidele. Mõnele tundub, et enam originaalsemaks minna ei saa, sest keegi on peaaegu alati sammu ees, kõik huvitav on tehtud.
Kinnisvara on kohalik äri. Ükskõik kui avaralt mõelda, ikka on üks asukoht, naabrid, just need puud ja põõsad ja vaated mis mõjuvad. Ikka on keegi, kes on selle piirkonna fän.
Originaalsus on kohalik, seal kus sina panustad ja neile, kellest hoolid. Kui tundub, et kõik originaalne on globaalselt ära tehtud võib see olla interneti avarusest tingitud illusioon.
Wrap’n’ roll kohvik oli Liisi unistus. Ta tegi oma äri, mitte vajadusest olla originaalne, vaid soovist pakkuda midagi neile, kes tervislikust tänavatoidust hoolivad.
Pole vaja küsida, kuidas olla üksnes originaalsem, vaid kas olen lahkem kui teised, otsin kliendi kasu ennem kui enda oma, tantsin hirmuga teades, et seda kõike on juba tehtud..aga mitte siin, mitte täna, mitte meile.
Võib kostuda vabandus, mida räägid, selleks et mitte tegeleda teemadega, mis ootavad sinu panust.
Meie elus on inimesed, keda just meie saame julgustada ja innustada mitte alla andma, jätkama või alustama.
Arvatavasti just siis, kui sa mõtled, et “see ei ole minu töö” kedagi aidata, anda rohkem, tuleks just tegutseda.
Me ei pea ootama käsku teha rohkem head, olla paremad suhtlejad ja töökamad.
Sa suudad, kui usud. Sinu panus on vajalik.
Me ootame, et keegi läheks ees, tuleks julgus ehk järgneda.
Me vaatame moodi, kunsti ja trende, et selle järgi ennast sättida, et sobida pilti.
Me kuulame arvamusliidreid, majandusteadlasi ja sensitiive, et mõista homset ja iga hinna eest, mitte kaotada.
Me otsime garantiid.
Aga mis siis, kui sobitumise asemel tuleb teha otsus välja minna ja teha midagi, mis ei pruugi õnnestuda.
Mis siis, kui garantiid ei ole on vaid sinu otsus kohale ilmuda ja olla järjepidev. Ignoreerides müra ja tehes midagi, millel on tähendus. Luua muutus.
Kahetunnine proovipäev töökohal ei anna kunagi kindlust selleks, et sinu viie aasta eesmärk on saavutatav või mitte. See on otsus. See on risk, sa võid ebaõnnestuda. Ma loodan, et sa teed seda vaatamata sellele.
See lause tuleb kergesti ja kostub sulaselge vabandusena. See aitab vastutusest kõrvale hiilida. Ma ei saanud midagi teha, see polnud minu teha. Mina pole süüdi, teised…tema alustas.
Mida sügavamale kaevume ja mida enam kaasa mõtleme elule, seda rohkem näeme valikuvõimalusi. Tõsi, me ei pruugi julgeda, sest valimine, mõtlemine, esile astumine tähendab vastutust ja vastutus võimalust ebaõnnestuda.
Aegajalt võib valik olla muidugi väike ja kitsas, aga et üldse valikut ei ole?
Me valime tee, me valime väärtused, me valime mida mitte valida.
Meil on alati valik.
Homme kontorisse jõudes, ärgates kodus, sul on valik öelda midagi innustavat ja julgustavat. Homme, kui sa oma kliente kohtad, sul on võimalus hoolida rohkem. Sul on valik kirjutada oma esimene blogilugu, luuletus, teha koolitus, märgata midagi millest hoolid ja teha selle suhtes midagigi.
Sul on valik.
Kui sul on mõtteid ja ideid oma uue äri ja ettevõtmise jaoks, aga sa ei tea kuidas alustada, siis siin on üks mõte sulle.
Aga ennem mõtet on Zig Ziglar öelnud, et “Sa ei pea olema alustades suurepärane, aga sa pead alustama, et saada suurepäraseks.”
Nüüd aga mõte. Ole lahke ja suure südamega. Anna rohkem, kui lubasid, ületa kliendi ootusi. Lahke olemine on parim strateegia igale alustajale. Küsi kuidas saaksin oma ettevõtmises olla klientide, töötajate ja üldse kõigi nende suhtes lahkem kellest hoolin?
Siin üks boonusmõte. Sõnasta see grupp inimesi või indiviide, kellest hoolid ja kellega tahad oma ettevõtmist jagada.
Loodan, et sa proovid lahke olemist.
Esiteks, sa saad otsustada anda oma parima. Isegi, kui hetke töö ei ole sinu unistuste töö, kutsumus, sa saad otsustada ennast ületada. Sinu parim ei pea tähendama, et see on maailma parim, see on sinu parim.
Teiseks, sa saad olla lahkem ja heldekäelisem. Sul on oskused, anded ja kogemused. Ole julge neid jagama, näiteks huvitavaid raamatuid, mis sind viimati inspireerisid.
Ma ei ole kohanud inimesi, kes ütleks et nad on ahned või ihned, ikka teised annavad teistele selliseid hinnanguid. Samas me märkame ja hindame inimesi, kelle süda on avatud andma rohkem, kui oodatakse. Muidugi on lihtne olla lahke, kui sul on kõik hästi. Valik olla lahke lihtsalt sellepärast, et saad.
Kolmandaks õppida midagi uut. Õppimine algab “ma ei tea kõike” tunnistamisest, olenemata aastate kogemustest ja haridusest. Õppimine eeldab tahet ja uudishimu ja muidugi inspireerivat keskkonda.
PS! Üks võimalus teha oma lastele haridus huvitavamaks, eriti peale kooli, on õpetadada neid lahendama huvitavaid probleeme. Näiteks – kuidas ehitada väikest maja?
Suur vahe on rääkida ebaõnnestumistest, kui õpitundidest ja kogemusi avardavatest ilmutustest või hoopis neid otsides ja nendega professionaalselt hakkama saada.
Hiljutisel Ärikatla korraldatud Ebaõnnestumise päeval jagasin arusaama, et ebaõnnestumine on kindel. Muidugi ei ebaõnnestu me alati ja koguaeg, aga juba seetõttu, et kõik ei taha, mida meie tahame, kõigile ei meeldi mis meile meeldib, kogeme vastupanu ja kriitikat. Ebaõnnestumise teeb fataalseks ainult see, kui otsustame mängu lõpetada, muul juhul ei keela keegi sellest õppida. Kuigi jah, ühiskond või ka enda “sisemine narratiiv” ei pruugi vigadest õppimise jaoks alati abiks olla. “Ma olengi rumal”, “Sain mis tahtsin.”
Küsisin kord ühelt kolleegilt, et milline võiks olla järgmine ebaõnnestumine, millega ta nõustuks ja mis aitab tal edasi liikuda, saada paremaks…ta jäi vastusega jänni.
Mõistan, see polegi nii lihtne vastata.
Legendaarne korvpallitreener John Wooden mõistis suurepäraselt, mis sõltub ebaõnnestumisest. Finaalmängu viimastel sekunditel võttis ta aja maha. Nad olid taga ühe punktiga, järelikult kaalul oli võit. Nüüd oli vaja kokku leppida, kuidas mäng lõpetada ja kes seda teeb. Kõigi imestuseks valis ta selleks mängija, kelle visketabavus ega jooksva mängu statistika, polnud kõige parem. Ajakirjaniku küsimuse peale, miks ta sellise kummalise otsuse tegi ja straari ei kasutanud, (kusjuures vise ei tabanud) vastas ta: “Minu jaoks on tähtis, et viske teeb mees, kes suudab ka mööda viske puhul edasi mängida ja ka elada.”
Ebaõnnestumine on treening, elu osa, õnnestumise astmelaud. See on õpitav. Ebaõnnestumine on kindel. Ma loodan, et sa jätkad.