Kriitika on selgelt ülesehitav või lõhkuv. Sõltub see peamiselt suhtumisest ja suhtest. Kuidas kriitikat teeme, millise meelsusega ning milline on suhe inimeste vahel, kes kriitikat annavad-võtavad. Selleks, et saaksin kellegile nõu anda või soovitust, mis oleks muutva jõuga on vajalik suhet, mille aluseks on usaldus.
Veelgi enam hakkasin mõtlema, et kriitika aluseks on motiiv. Miks ma kritiseerin? Kas tahan olla kellestki targem, kui osutan nõrkadele kohtadele? Soovin parimat inimesele, tahan, et ta mõtleks läbi kõik võimalikud asjaolud, mis võiksid minna valesti?
Seega kas tahan aidata või ennast upitada?
Kriitika ilma usalduse ja "ma aitan kaasa" mentaliteedita on virisemine. Ja viimane on tegevus, mis kedagi ei aita.
Usaldust tuleb hankida, ajas ja tegudes.
Teiseks ei peagi me kõigi kriitikat aktsepteerima. Kas kõik, kes midagi ütlevad teevad seda hästi? Kas suvaline möödamineja, kes arvab, et teie riietus ei olegi väga ilus, peaks teile korda minema? Kas teid mitte tundev inimene saab ära võtta teilt rõõmu, kui arvab midagi pinnapealselt?
Me valime omale kriitikuid, kes on need inimesed, kes saavad öelda sinu elu ja tegevuste kohta ning oled valmis ka kuulama? Keda sa usaldad?
Kuidas nimetatakse teed, kust ei ole läbipääsu? Tupik? Üsna sageli näeme tupikut, aga mitte vajadust suunamuutuseks. Tupikud on
tulemus, mis räägivad kahte asja 1. Oled valinud vale tee 2. Tuleb välja või edasipääs leida.
Kõik liikuv vaja suunamist. Me ei saa eeldada, et tee, mida kõnnime läheb ainult otse ilma takistusteta. Elu suurimad õppetunnid tulevad läbi kannatuste. Suurimad kasvamised läbi valu.
Meenub mäng, mis sarnaneb vägagi legendaarsele Nokia "ussumängule", kus uss liikub ja viimane tuleb juhtada labürendist välja. Selline lõputu liikumine, kus peatust ei ole, on ainult täiesti vale suund. Uss liigub peatumata, kui talle tekib ette takistus, võtab ta ise uue suuna, mängija ülesanne on otsida väljapääsu ja teha õiged valikud.
Inimeste elu tundub sarnane olevat. Eriti kontektsis, kus jõutakse olukordadeni, mille kohta öeldakse, et enam pole pääsu, nüüd on kõik.
Lähtudes arusaamast, et me ei oska hästi tulevikku ennustada on meie hinnag tavaliselt olukordadele liiga ennatlik. Keegi on öelnud: "Sinu suurim valu on tavaliselt sinu suurim õnnistus." Läbi erinevate takistuste õpime või siis ei õpi nägema, et valu ja kannatus on palju paremad õpetajad, kui igasugune mugavustsoon. Takistused on õpetajad. Neist tuleb õppida ja edasi liikuda.
Seinad on kaitse või takistus. Olenevalt elu kolukorrast tuleb otsida taas ja taas võimalusi ja nimetada asju õige nimega. Õigel ajal lõpetamisel ja alla andmisel on suur vahe. Kui ühtepidi ei saa, kui nii saab, kui püsti ei saa, saab pikali. See kõik kostub ehk liigagi filossoofiline, aga mõte on selles, et alati on võimalusi, tuleb edasi liikuda, edasi suruda ja õppida. "Vahest me võidame, vahest me õpime."
Meid on loodud looma, otsima võimalusi ja lahendusi, ära anna kunagi alla!
Käesolev nädalal on karjääri nädal. (http://www.kny.ee/) Inimesi utsitatakse minema karjäärinõustaja juurde, kelle abil need, kes soovivad saaksid selgust oma annetest ja võimalustest. Samuti on teemaks töötajate pikem tööl olemine (aastates) ning rõõm, sellest mida tehakse.
Tundub, et maailmas on peamiselt kolm kategooriat inimesi - need, kes töötavad, need kes ei tööta, aga otsivad ja siis need, kes ei taha tööd teha.
Kõige raskem on nendega, kes ei taha tööd teha, sest keegi peab neid toitma ja elus hoidma. Igasugune sotsiaalabi, mis jõuab valedesse kätesse nõrgendab ühiskonda veelgi enam. See on nagu steroidid sportlasele, sest tegelikult ei paranda ega aita, ainult stimuleerivad. Inimesed ei õpi, ega omanda midagi. Inimene on mõeldud tööd tegema, muidu hakkab ta rumalusi tegema.
Aga kõik see on sügavam probleem ja filosoofilisem, sest see algab sellest miks ma olen ja mida ma peaksin tegema? Mis on minu kutsumus? Need ei ole uued küsimused, enamus inimesi arutleb nende üle vähemal või rohkemal määral.
Ma usun, et iga inimene on omal "alal" andekas. Kõigil on midagi anda. Just nimelt anda, sest kogu saamine algab andmisest. Mida lahkema ja avarama andmisega olla, seda rohkem on ka saada.
Kutsumus algab tõdemusega, et ma olen milleski hea, ma veel ei tea, aga ma kavatsen teada saada ja mul on midagi ANDA.
Selleks:
1. Räägi inimestega - küsi neilt tagasisidet, milles nemad näevad sind hea olevat.
2. Õpi - loe raamatuid, blogisid, vaata videosid, kuula podcaste. Väga hea test oma tugevuste leidmiseks on http://www.tmbc.com)
3. Küsi abi. Uurimused näitavad, et edukad inimesed on julged küsijad. Nad ei pelga endast targemaid, vastupidi, nad otsivad inimesi, kes on teatud alal eriti head ning püüavad neist õppida.
Kõik on andekad, me oleme nii Loodud! Me oleme loodud looma!
Karjäärist võib saada kutsumus ja kutsumusest karjäär, alustada tuleks andmisega. Enda aja, huvi ülesnäitamise ja lihtsalt avatud olemisega.
Maailmas on palju kehvasid juhte, sest juhtimine on raske. Arvatakse, et suurepärasteks juhtideks sünnitakse, kuid see pole päris õige. Niipalju kui olen häid juhte näinud, ei ole kõik ühesugused, ainult teatud karisamaga või oskustega. Nad on inimestena erinevad, nende taust, oskused, karisma, haridus ja see, kuidas nad inimesi juhivad.
Ühel päeval kui Tony Dungy, kes oli esimene afroameeriklasest Usa jalgpallitreener, kes võitis super bowli, kutsuti töövestusele, et saada peatreeneri amet, ütles toonane meeskonna president: "Sa oled väga vaikne mees, kuidas sa kavatsed meeskonda panna ennast kuulama ja veel enam võitma?"
Kuna Tony on oma loomult pigem tagasihoidlik ja vaikne, tekkis värbajal kahtlus tema juhtimis ja treeneri võimetes. Tony vastas -
"Kavatsen treenida neid poisse nagu minu isa mind, järjepidevuse, kõrgete standardite ja hoolivusega."
Inimesed ei ole kõik ühesugused, küll on aga väärtusi, mida kõik jagavad. Häid juhte ei hinnata selle järgi, kui palju on neil järgijaid, vaid kui paljusid uusi juhte on nad suutnud treenida, paljusid on suutnud aidata.
Kolm peamist juhi omadust, mida olenemata juhi positsioonist, naha värvist, päritolust, riigist, hinnatakse kõrgelt:
- läbipaistvus ehk otsuste selgus, miks midagi tehakse. Juht teab suurt pilti ja suunda, kuhu ta oma tiimi juhib.
- järjepidevus ehk juht on pidev meeldetuletaja, miks me midagi teeme, kelle jaoks ja mis suunas.
- hoolivus ehk inimesed peavad tundma ja teadma, et nende juht neist mitte ainult ei pea lugu, vaid ka nende elu läheb neile korda.
Juhtimine võib olla raske, aga tasu hea juhtimise eest on ainult rahas raskesti mõõdetav, sest see puudutab palju enamat, kui ainult materjaalsed väärtused, pigem loob hea juhtimine rahulolevadid kliente ja õnnelikke inimesi.
Müük on õpitav. See oli esimene asi, mida mu juhendaja 10 aastat tagasi ütles, kui müügimehena tööd alustasin. Ühelt poolt võttis öeldu maha pinge, sest alustaja kahtlus, kas saan hakkama asendus teadmisega, et kui olen piisavalt hea õpilane, saan igal juhul hakkama.
10 aastat hiljem usun veelgi rohkem, et hea müügiosksus on rohkem kahe kõrva vahel, kui “müügiguruks” sündimises.
Kui suurepärasteks müügiinimesteks ei sünnita, siis saadakse selleks läbi meetodite ja strateegiate. Kui edukas müügitegevus kokkuvõtta, siis algab ja lõppeb see kliendi rahuloluga.
1. Hea ettevõtlus on inimestekeskne.
Kes ei lähtu kliendi vajadustest, lähtub enda omadest. Kõik teavad müüginimestest lugusid, kus viimased püüavad midagi pähe määrida. See tegevus on aga heast ja professionaalsest nõuandlikust müügist kaugel. Iga jätkusuutlikku äri keskmeks on klient.
2. Kasum on tagajärg.
Suurepärase müügioskustega inimesed ei suru midagi peale, vaid lähtuvad ainult sellest, mis on kliendile kõige parem ja kasulikum. Ma pole kohanud klienti, kes ei tahaks suurepärase töö eest maksta, v.a juhul kui eelduseks on juba pettus ja soovimatus tehtu eest maksta jätta.
3. Pühendumine tähendab kõik.
Kui lihtsustada läbimurret, siis on see - hea idee, strateegia ning tohutu hulk töötunde. Hea asi sünnib läbi valu. Siinkohal on palju teooriaid, mis ütlevad, et mõtle positiivselt ja kõik laabub. Ongi nii, aga tuleks lisada vana hea töökus, mis viib kõik selle positiivsuse õigete inimeste ja lahendusteni.
4. Õiged tegevused viivad kohale.
Kui tahad helistada sõbrale, valid just tema telefoni nr ja mitte suvalises järjekorras numbri ja lootes, et satud õige inimeseni.
Zig Zigglar oma raamatus “Born To Win” toob ära peamised strateegilised sammud, mis päädivad tegutsemise ja eduga.
planeeri võitu - loo selge visioon, mida soovid saavutada. Ilma eesmärkidetta ei ole sul sihti ja ilma sihita ei ole mõõdetavust.
valmistu võiduks - mõnele on valmistumine ja planeerimine samad asjad, aga tegelikult võib neid näha ka erinevates rollides. Ettevalmistus on enda varustamine õigete vahenditega, teadmistega ning toetades neid konkreetsete plaanidega, saavad unistused reaalsuseks.
eelda võitu - kui oled teinud hea plaani ning põhjalikult valmistunud, on sul õigus oodata ka võitu.
Müügi kohta on palju materjale ning podcaste, nende kättesaadamine on tahtmise küsimus. Tahad head sissetulekut? Hakka valmistuma, siis tee hea plaan ning tegutse!
Ükski tööstusharu ei arene nii kiiresti, kui jaekaubandus. Kauplused käituvad nagu veebilehed, jälgivad klientide "otsinguid". Ühendriikide kaubanduskeskused on päris paljud välja surnud, samas võib olla juba teel tagasi ellu. Ja mõnes osariigis, võite lasta piima ja mune koju lasta tuua, koos uue iPodiga ja seda samal päeval. Need, kes on antud valdkonnas kõige edukamad on leitud õige tasakaalu füüsilise ja digitaalse kogemuse vahel ning taskukohasuse ja mugavuse ning kvaliteedi.
