Õnnelik olemise valem - Shalom

Mis on õnnelik olemise valem? Mõni arvab, et raha, teine staatus, kolmas hea suhe? Hiljutine vestlus kolleegiga tõi välja veel ühe Imagevõimaliku valemi, endaga rahus elamise. Kuidas elada endaga rahus?
Armastades ennast, siis teisi? Kust tuleb enesearmastus ja rahulolu elu erinevate poolte vahele?

Psühholoog Henry Cloud ütleb oma raamatus "Õnnelik olemise saladus”, mis baseerub teaduslikel uurimustel, et kõik olukordade põhine õnnelik olemine on lühike. Teisisõnu kõik, mille kohta me ütleme, et kui mul oleks see ja see asi olemas, oleksin ma õnnelik ei anna tulemust.

Kui mul oleks rohkem raha, siis oleksin õnnelik.
Kui ma kohtaksin kedagi erilist, siis oleksin õnnelik.
Kui ma saaksin ametikõrgendust, siis oleksin õnnelik.
Kui ma saaksin sellest jamast välja, siis oleks elu ilus.

Kahtlemata kõigel nimetatul on väärtus ja tähendus, aga mitte lõplik eriti veel õnnelik olemise kontekstist lähtuvalt.

Välistel mõjutajatel ja asjaoludel ei ole jätkusuutlikku jõudu õnnelikuks tegemiseks. Seega ei uued autod, uued suhted, suurem perekond, rohkem raha ei anna täit õnnelik olemiseks vajalikku.

Uurimused näitavad, et ainult 10% meie õnnelik olemisest määravad välised määrajad ja asjaolud.
Kui saad uue auto või ametikõrgenduse, uue tehnilise vidina, riideeseme, kestab õnnelik “tunne” ainult lühikese aja.

Keegi on öelnud tabavalt, et "raha ei saa osta õnne, küll aga selle eest saab osta suure punase Cadillaci, mis aitab õnnele lähemale.”

Kui me otsime õnne asjadest, millel ei ole jätkusuutlikku õnnelikuks tegemise jõudu, magame maha selle, millel see jõud on olemas.

Tõelise õnne valemiks on Shalom.

jätkub.

Mida tähendab töö kodukontoris? Ennem koju kontori tegemist mõned küsimused.

Tänapäeva töö tegemine on üsImagenagi paindlik. Tänu tehnoloogilistele uuendustele on võimalus läbi interneti ligi pääseda kõigele vajalikule, selleks ei pea kontoris tööd tegema ega.
Kas kodus töö tegemine aga suurendab töötaja efektiivsust ja tulemuslikkust? Mitte tingimata.

1. Paljudele on suhtlemine ja just sotsiaaliseerumine see, mis teeb töö tegemise nauditavaks. Kodus töö tegemine võib olla üksildane.

2. Tagasiside on oluline komponent, mida iga inimene vajab, kas töö on hea võib tuleb pingutada rohkem. Kodus võib see jääda väga ühekülgseks või olematuks.

3. Kodus võib aja ehk tegevsute juhtimine saada takistuseks asjade ära tegemisel. Kuna kodus oleme iseenda peremehed, võib tekkida probleeme distipliiniga.
Samas kodus töötamise eelis on vähem vahele segamist. Kuigi oleme just iseenda suurimad vaenlased ning seeläbi võib fookuse hoidmine olla keeruline.

4. Kodus ei ole konkreetset kontorit või tööpinda, töö toimub köögis või elutoa diivanil. Laste või teiste koduste tegevused võivad keskendumist segada.

5. Suuremates kontorites on oma IT tehniline tugi. Väheste teadmistega arvutite või printerite vallast võib kodus töötamise teha üsna stressirohkeks.

Kodus töötamine võib tunduda mugava ja hea võimalusena, samas võtta ära just kontori eelised. Seega kui sina või mõned su tuttavad plaanivad kodus töötamist, võiksid antud punkte silmas pidada. Mitmed omadused on õpitavad ja osadele inimestele ehk kodus töötamine sobibki. Tähtis on silmas pidada, et tulemused ja rahulolu oleksid mõlemas keskkonnas olemas.

Põhjalik ettevalmistus tagab kõrged ootused

Lugesin hiljuti Zig Ziglari raamatut "Born to Win" ning mõitsin, et Ziglari1. Planeeri, 2.Valmistu 3. Looda võitu on sügavamad, kui esmapilgul tunduvad ning just võidu lootus ei saa asendanud kahte peamist, sest ettevalmistus ja palneerimine loovad võidu eeldused.

Image

Iga aastavahetus toimub suur loto üritus, kus otse eetris mängitakse maha autosid, raha ja muid auhindu. Selleks, et selles osaleda tuleb osta lotopilet. Olenemata võiduvõimalusest ostab suur hulk inimesi just lootuses, et nende pilet on võidupilet. See lootus aga lõppeb just siis, kui selgub et võit tuli või jäi ühe numbri kaugusele.
Mulle joonistus muster loto mängimise ja juhtimise vahele. Kui organisatsiooni juht peaks lootma või ootama parematele tulemustele ja seda pelgalt seetõttu, et osa inimesi otsustab hommikul tööle tulla ja õhtul koju minna on võidu võimalus sarnane lotomängule.
Juhtimine on kavatsuslik ja põhjendatud tegevus, mis ei baseeru kõigest võidu ootusele.
“Juhiks saamine sarnaneb paljuski edukasse aktsiatesse investeerimisega. Kõigest lootes, et ühel päeval saad rikkaks ei käi juhtimise juurde ilma midagi tegemata. See, mis loeb kõige rohkem on just igapäevased tegevused.” ütleb John Maxwell raamatus "Leadership 101."

Edukas juhtimine vajab planeerimiseks ja valmistumiseks aega. Kes meist ei ole osalenud või läbi viinud kehvasti ettevalmistatud koosolekut või seminari ning seejärel imestanud, miks oodatud tulemused nii nõrgaks jäid?
Ettevalmistus nõuab sama konkreetset aega nagu kokkukutsutud koosolek, millel on konkreetne algus ja lõpp. Kui pikalt peaks ettevalmistama? Kõne või nädala või kuu koosolekuks?
Vastus ei ole ühene, aga pigem rohkem kui vähem. Avastasin ise koolitusi või kohtumisi läbi viies, et peamine ebakindluse allikas on kehv ettevalmistus ning läbimõtlemata argumendid, mis nii ootamatult kliendi või kolleegide poolt ette tulid.
Kõik kostub vägagi elemntaarne ning miks ma sellest kirjutan? Sellepärast, et ootusi kasvatades jääb sageli ettevalmistus samale tasemele ning seetõttu jäävad ka uued ootused saavutamata.

Otsuse jõud - nälg või kõht täis

Olen hiljuti olnud mitmete valikute ees. Jõulud on lähenemas ning mõtlen, milliseid kingitusi kellele teha. Kas praktilised või emotsionaalsed? Peaks need olema ise tehtud või poeriiulilt?

Kas uuel aastal võtta täiesti uus suund või minna sisse tallatud vana? Otsida uusi võimalusi või lahendada vanade teada radade takistusi?

Otsused, mida iga päev ette võtame on oodatud või ootamatute tagajärgedega. Viimaste mõõtmine on see, millega tahame või siis ei taha tegeleda.

Näiteks teeme valiku minna keset päeva kinno, selle asemel, et teha müügikõnesid või kohtuda klientidega. Sellel otsusel on Suszy Welchi 10x10x10 mõõdikute järgi oma tagajärg.

Mis on minu otsuse 10 minuti tagajärjed? 10 kuu? 10 aasta?

"Vastus mis selle tulemusena tekib ei aita mitte ainult kõige mõitslikumat edasi liikumist, vaid annab võimaluse ka oma valikut paremini seletada oma perekonnale, sõpradele, kaastöötajatele, kõigile, kes on minu otsuse tagajärjel puudutatud." kirjutab Suzy Welch

Samas kui olete olukorras, kus otsustamine on raske? Täpselt ei tea, mida otsustada. 14 sajandi Prantsuse filossoof Jean Buridan mõtiskles selle üle, et kui eesli ette panna kaks heina kuhja, siis üldiselt kipub ta otsustamatuse tõttu ära surem. Seda tuntakse kui Buridani eeseli paradoksi.

Samas ka Aristoteles räägib inimese valikust nälja või janu vahel ja mõlemad on võrdsed, siis sureb inimene otsustamatuse tagajärjel.

Otsustamatus ja viivitus on hävistavate tagajärgedega.

1. Tee midagi. Auto tuleb saada liikvele, siis on seda võimalik juhtida.

2. Tee kohe midagi. Elu näitab, et mida enam asju edasi lükkad, seda tõenäolisem on, et kunagi ei teegi.

3. Alusta väikestest sammudest. Suured sammud on pikad ja rasked, väikesed aga vähem tajutavad, aga kergemad. Tulemused tulevad!

Kõige aluseks on siiski eesmärgistamine, mis on igasuguse jätkusuutlikkuse alustala. Või nii nagu Peep Vain oma raamatus "Kõige tähtsam küsimus?" Küsib, "Mida sina tegelikult tahad?"

Otsuse tegemine võib olla keeruline, aga see on hädavajalik, ilma otsuseta võib tõsimeeli nälga surra või siis saavutada suurt edu.

Suunatajust ainult ei piisa

"Kuuldes väljendit „teeniv juhtimine“, satuvad inimesed sageli segadusse. Nad eeldavad, et see tähendab midagi umbes seesugust, et ärijuhid peaksid töötama oma alluvate heaks, kes otsustavad, mida teha, millal teha, kus teha ja kuidas teha. Kui see oleks teeniva juhtimise kogu sisu, siis nende meelest ei näeks see üldse juhtimise moodi välja. Rohkem näeks see välja nii, nagu juhiksid vangid vanglat, või kõigile meeldida püüdmine." ütleb Ken Blanchard.

Kui juhtimine on kavatsuslik suunamine, inimeste punktist a, punkti b juhatamine, siis kõik juhuslik seda ei ole. Loogiline ja lihtne. Igapäeva töös on aga juhtidel sageli arusaamatu, millega siis tegeleda. Tundub, et kui keskenduda ainult inimestele, jäävad protsessid ajale jalgu ning kui ainult protsessidele, siis on inimesed kurvad.

Vestlesin hiljuti ühe tööandjaga ning küsisin, mis on tema kui juhi roll ettevõttes? Ma mõtles hetke ning ütles, et inimeste suunamine.

Inimeste suunamine vajab aga selgelt nägemust sellest, kuhu minnakse. Kuhu suunatakse? Kas üks päev siia ja teine sinna?

Teeniva juhtimise juhtiv pool esitab selge küsimuse, kuhu minnakse, milline on suund, kuhu juht või tema meeskond on suuna võtavad.

Suuna teadmine on aga määrav jätkusuutliku motivatsiooni olemasolule. Kuhu sinu organisatsioon liigub?

Eesmärkidest väga lihtsalt

Edu on kavatsuslik! Sa pead kavandama oma edukust. Palju inimesi loodavad tulemusi, soovivad muutusi, unistavad headest tulemusest. Paraku on ainult soovunelm, ilma tulemusteta.

Esimene etapp edust on eesmärgid kirja panna, paberile!

1. Kuhu

Milline on edu, mida soovin? Kas palju raha, kuulsust, heategusid? Kirjelda, mida sa tegelikult ka tahad!

2. Kuidas

Unistus on hea asi, aga ilma reaalse teadmiseta, kuidas on tulemus saavutatav, ei jõuta sihile. Kirjelda vähemalt 50 tegusõnaga, mida saad teha oma soovitud eesmärgi elluviimiseks.

3. Millal

Kui inimene teab, kuhu tahab välja jõuda ja isegi kuidas, tuleks määratelda tähtajad. See peaks olema täpne ja konkreetne, ilma milleta võib kohalejõudmine venida väga pikaks.

4. Kellega

Kes on need inimesed, kes saavad aidata eesmärkide elluviimise juures? Sünergia õigete inimestega on igasuguse eduka ettevõtmise vundament.

5. Takistused

Pane kirja ka takistused, mis võivad teele ette tulla, millega kohtudes oskad arvestada, kuidas käituda.

Isegi, kui eesmärgid ei ole täiuslikult sooritatud, oled suutnud alustada teekonda ning siit edasi saad kindlasti paremaid tulemusi, kui lihtsalt mööda ilma ringi vaadates ja soovides tulemusi, mis millegi pärast ei realiseeru.

Eesmärk pühitseb abinõu

Keegi ütles, et võit ei tähenda kõike, küll aga soov võita on elutähtis. Küsimus ei ole niivõrd üle laipade minemises, vaid oma ande arendamises.

Osad inimesed vabandavad laiskuse ja soovimatusega läbikukkuda oma arengu võimalusi või siis mitte võimalusi. "Ma ei tahagi olla parim", selle taga on pigem soovimatus, mis on igasuguse keskpärasuse põhiline omadus.

Inimestel on anne, mis vajab arendamist, kasvatamist ja toitmist.