Käesolev nädalal on karjääri nädal. (http://www.kny.ee/) Inimesi utsitatakse minema karjäärinõustaja juurde, kelle abil need, kes soovivad saaksid selgust oma annetest ja võimalustest. Samuti on teemaks töötajate pikem tööl olemine (aastates) ning rõõm, sellest mida tehakse.
Tundub, et maailmas on peamiselt kolm kategooriat inimesi - need, kes töötavad, need kes ei tööta, aga otsivad ja siis need, kes ei taha tööd teha.
Kõige raskem on nendega, kes ei taha tööd teha, sest keegi peab neid toitma ja elus hoidma. Igasugune sotsiaalabi, mis jõuab valedesse kätesse nõrgendab ühiskonda veelgi enam. See on nagu steroidid sportlasele, sest tegelikult ei paranda ega aita, ainult stimuleerivad. Inimesed ei õpi, ega omanda midagi. Inimene on mõeldud tööd tegema, muidu hakkab ta rumalusi tegema.
Aga kõik see on sügavam probleem ja filosoofilisem, sest see algab sellest miks ma olen ja mida ma peaksin tegema? Mis on minu kutsumus? Need ei ole uued küsimused, enamus inimesi arutleb nende üle vähemal või rohkemal määral.
Ma usun, et iga inimene on omal "alal" andekas. Kõigil on midagi anda. Just nimelt anda, sest kogu saamine algab andmisest. Mida lahkema ja avarama andmisega olla, seda rohkem on ka saada.
Kutsumus algab tõdemusega, et ma olen milleski hea, ma veel ei tea, aga ma kavatsen teada saada ja mul on midagi ANDA.
Selleks:
1. Räägi inimestega - küsi neilt tagasisidet, milles nemad näevad sind hea olevat.
2. Õpi - loe raamatuid, blogisid, vaata videosid, kuula podcaste. Väga hea test oma tugevuste leidmiseks on http://www.tmbc.com)
3. Küsi abi. Uurimused näitavad, et edukad inimesed on julged küsijad. Nad ei pelga endast targemaid, vastupidi, nad otsivad inimesi, kes on teatud alal eriti head ning püüavad neist õppida.
Kõik on andekad, me oleme nii Loodud! Me oleme loodud looma!
Karjäärist võib saada kutsumus ja kutsumusest karjäär, alustada tuleks andmisega. Enda aja, huvi ülesnäitamise ja lihtsalt avatud olemisega.
Maailmas on palju kehvasid juhte, sest juhtimine on raske. Arvatakse, et suurepärasteks juhtideks sünnitakse, kuid see pole päris õige. Niipalju kui olen häid juhte näinud, ei ole kõik ühesugused, ainult teatud karisamaga või oskustega. Nad on inimestena erinevad, nende taust, oskused, karisma, haridus ja see, kuidas nad inimesi juhivad.
Ühel päeval kui Tony Dungy, kes oli esimene afroameeriklasest Usa jalgpallitreener, kes võitis super bowli, kutsuti töövestusele, et saada peatreeneri amet, ütles toonane meeskonna president: "Sa oled väga vaikne mees, kuidas sa kavatsed meeskonda panna ennast kuulama ja veel enam võitma?"
Kuna Tony on oma loomult pigem tagasihoidlik ja vaikne, tekkis värbajal kahtlus tema juhtimis ja treeneri võimetes. Tony vastas -
"Kavatsen treenida neid poisse nagu minu isa mind, järjepidevuse, kõrgete standardite ja hoolivusega."
Inimesed ei ole kõik ühesugused, küll on aga väärtusi, mida kõik jagavad. Häid juhte ei hinnata selle järgi, kui palju on neil järgijaid, vaid kui paljusid uusi juhte on nad suutnud treenida, paljusid on suutnud aidata.
Kolm peamist juhi omadust, mida olenemata juhi positsioonist, naha värvist, päritolust, riigist, hinnatakse kõrgelt:
- läbipaistvus ehk otsuste selgus, miks midagi tehakse. Juht teab suurt pilti ja suunda, kuhu ta oma tiimi juhib.
- järjepidevus ehk juht on pidev meeldetuletaja, miks me midagi teeme, kelle jaoks ja mis suunas.
- hoolivus ehk inimesed peavad tundma ja teadma, et nende juht neist mitte ainult ei pea lugu, vaid ka nende elu läheb neile korda.
Juhtimine võib olla raske, aga tasu hea juhtimise eest on ainult rahas raskesti mõõdetav, sest see puudutab palju enamat, kui ainult materjaalsed väärtused, pigem loob hea juhtimine rahulolevadid kliente ja õnnelikke inimesi.
Müük on õpitav. See oli esimene asi, mida mu juhendaja 10 aastat tagasi ütles, kui müügimehena tööd alustasin. Ühelt poolt võttis öeldu maha pinge, sest alustaja kahtlus, kas saan hakkama asendus teadmisega, et kui olen piisavalt hea õpilane, saan igal juhul hakkama.
10 aastat hiljem usun veelgi rohkem, et hea müügiosksus on rohkem kahe kõrva vahel, kui “müügiguruks” sündimises.
Kui suurepärasteks müügiinimesteks ei sünnita, siis saadakse selleks läbi meetodite ja strateegiate. Kui edukas müügitegevus kokkuvõtta, siis algab ja lõppeb see kliendi rahuloluga.
1. Hea ettevõtlus on inimestekeskne.
Kes ei lähtu kliendi vajadustest, lähtub enda omadest. Kõik teavad müüginimestest lugusid, kus viimased püüavad midagi pähe määrida. See tegevus on aga heast ja professionaalsest nõuandlikust müügist kaugel. Iga jätkusuutlikku äri keskmeks on klient.
2. Kasum on tagajärg.
Suurepärase müügioskustega inimesed ei suru midagi peale, vaid lähtuvad ainult sellest, mis on kliendile kõige parem ja kasulikum. Ma pole kohanud klienti, kes ei tahaks suurepärase töö eest maksta, v.a juhul kui eelduseks on juba pettus ja soovimatus tehtu eest maksta jätta.
3. Pühendumine tähendab kõik.
Kui lihtsustada läbimurret, siis on see - hea idee, strateegia ning tohutu hulk töötunde. Hea asi sünnib läbi valu. Siinkohal on palju teooriaid, mis ütlevad, et mõtle positiivselt ja kõik laabub. Ongi nii, aga tuleks lisada vana hea töökus, mis viib kõik selle positiivsuse õigete inimeste ja lahendusteni.
4. Õiged tegevused viivad kohale.
Kui tahad helistada sõbrale, valid just tema telefoni nr ja mitte suvalises järjekorras numbri ja lootes, et satud õige inimeseni.
Zig Zigglar oma raamatus “Born To Win” toob ära peamised strateegilised sammud, mis päädivad tegutsemise ja eduga.
planeeri võitu - loo selge visioon, mida soovid saavutada. Ilma eesmärkidetta ei ole sul sihti ja ilma sihita ei ole mõõdetavust.
valmistu võiduks - mõnele on valmistumine ja planeerimine samad asjad, aga tegelikult võib neid näha ka erinevates rollides. Ettevalmistus on enda varustamine õigete vahenditega, teadmistega ning toetades neid konkreetsete plaanidega, saavad unistused reaalsuseks.
eelda võitu - kui oled teinud hea plaani ning põhjalikult valmistunud, on sul õigus oodata ka võitu.
Müügi kohta on palju materjale ning podcaste, nende kättesaadamine on tahtmise küsimus. Tahad head sissetulekut? Hakka valmistuma, siis tee hea plaan ning tegutse!
Ükski tööstusharu ei arene nii kiiresti, kui jaekaubandus. Kauplused käituvad nagu veebilehed, jälgivad klientide "otsinguid". Ühendriikide kaubanduskeskused on päris paljud välja surnud, samas võib olla juba teel tagasi ellu. Ja mõnes osariigis, võite lasta piima ja mune koju lasta tuua, koos uue iPodiga ja seda samal päeval. Need, kes on antud valdkonnas kõige edukamad on leitud õige tasakaalu füüsilise ja digitaalse kogemuse vahel ning taskukohasuse ja mugavuse ning kvaliteedi.
"Kahepuudast loobin paremaga ja vasaku käega üles. Pooleteise puudast surun 7-8 korda. Puudast võin ka kakskümmend korda suruda." Läheme terrassile ja ma näitan teile, millistest harjutustest koosneb minu hommikuvõimlemine." räägib 1980 aastal 75 aastane professor Konstatin Nikitin oma treenigutest ja argipäevast.
See kild on raamatust "Meie mehed", mille autoriks on Stiv Šenkman, kes räägib nõukogude mehe tervisest, kirjeldades seda läbi kõrges vanuses oleva professori, kes ise on tõeline nõukogude mees, tugev ja heas vormis.
Autode arv ja istuv töö on täna 34 aastat hiljem tunduvalt suurem probleem, kui toonases maailmas. Aga juba siis kirjutab autor, et vähene liikumine tapab ning võtab ära paljudelt ning just meestelt võimaluse elada täisväärtuslikku vanurielu ja näha lapselapsi. Seetõttu pean tähtsaks siin oma blogis esitada väljakutse kõigile lugejatele teha kõik selleks, et ise enda elupikkust mitte lühendada, vaid anda juurde aastaid kümme ja seda ennekõike mehi silmaspidades.
Niisiis üks erksamaid näited tervise loomisele on kõndimine.
Jaapanis on väga populaarne põhimõte käia iga päev 10 000 sammu. Jaapanlased täidavad oma igapäevast normi korralikult, neile omase täpsuse ja distsiplineeritusega. Väga võimalik, et 10 000 sammu on üks põhjus, miks jaapani meeste keskmine eluiga on pikkuselt kolmandal kohal maailmas - 71,2 aastat. (aastal 1980) 77,4 aastat (aastal 2000).
Püüame jaapani normi arvude keelde tõlkida. Keskmine sammu pikkus on 70-80 cm.
Väga aeglane 60-70 sammu minutis (2,5-3km/h)
Aeglane 70-90 sammu minutis (3-4km/h)
Keskmine 90-120 sammu minutis (4-5,5km/h)
Kiire 120-140 sammu minutis (5,5-6,5km/h)
Väga kiire - üle 140 sammu minutis (üle 6,5km/h)
Seega kõik, kes ei põe südame- ja veresoonkonnahaigusi, võivad east sõltumata oma käimistempot üsna vähese vaevaga isegi kuni ülemise piirini tõsta. Üks tund sellist tempot on 8500 sammu ümber. Normi saavutamiseks tuleks "juurde kõndida" veel 10 minutit.
Selliselt kõndides tarvitab inimene umbes 1500-1800ml hapnikku minutis ja kulutab 600-800kcal energiat.
Eesti üks teenekaimaid poksitreenereid ja poksijaid Rein Pajur ütleb ikka oma "poistele", "kui olete noored nagu teie, siis võite sporti teha, aga kui olete vanamees nagu mina, (76) siis peate. Juhul kui te ei taha istutada ratastoolis ja olla kellegi kaelapeal."
Tervise eest tuleb ise hoolt kanda, seda ei saa kellegi teise hoolde jätta.
Miks ma sellest kirjutan?
Saavutused äris või kutsumuses saavad alguse ja lõpu heast füüsiliset vormist. Üldiselt terve inimene, kes emotsionaalselt kipub madalseisus olema on üsna kindlalt väikese füüsilise koormusega. Füüsis loob head eeldused üldisteks õnnestumisteks.
Õnnelik olemine on suure osa inimeste jaoks eesmärk omaette. Keegi ei taha olla õnnetu. Miks õnn on üürike?
Kuidas olla õnnelik, ka siis kui kõik väline ei seda ei toeta?
10% meie õnnelik olemisest annavad välised asjaolud - töö, suhe, kodu, asjad mida omame. Nagu varem kirjutatud, siis see, mille kohta ütleme, "et kui mul oleks see” on just see 10% suurusjärk õnnelikkusest. Paraku välised asjad on rahuldajad ning ei ole ise rahudluse allikaks.
Ligi 50% õnnelik olemisest baseerub sisemistel määrajatel nagu geneetika, temperament ja põhiväärtused.
Me oleme kõik erinevad, isegi väikeseid beebisid jälgides nende sünnijärgselt on nad muud kui samasugused.
Ülejäänud 30% õnnelik olemisest määrad sina ise. Asjad, mida teed tahtlikult, meelega, eesmärgistatult. Sinu suhtumine, käitmine ja sisemised määrajad, mis on sinu kontrolli all.
See, aga jätab meie kätte rida valikuid, mida teha, et valikuid tehes jõuda hinge täitvate eesmärkideni. Aasta aasta järel meie valikud loovad suunda, kuhu liigume. Ning see, kuidas me oma elu täidame on suures osas just meie endi valida, kas kestvaid väärtusi taga ajades või keskendudes ainult 10le protsendile?
Kui me teame, et asjades ja välistel asjades ei ole kestvat õnne, siis miks ENAMUS inimestest ihkab asju? "Kui mul oleks see, siis oleksin õnnelik”.
Pole ehk ühelegi juhile võõras saada töötajalt avaldus, mis kinnitab soovi töölt lahkumiseks. Meie imestus on suur ja nõuab kogumist. Miks on ehk esimene küsimus? Mis juhtus?
Selleks võib olla konkurendi paremad tingimused palga, töövahendite või paindlikuma ajagraafiku suhtes.
Mõndade arvates on töökohtade vahetus on justkui inimesse sisse programmeeritud, kuna siis on rohkem kogemusi ja ettevõtete nimesid, mida CV-sse panna. Kogemused ei pruugi alati olla hea tasu saamisel piisavad argumendid, vaid asjatundlikkus ja järjepidevus.
"Mida me peame tegema, et te oleksite kauemaks jäänud," küsis kord üks juht lahkuvalt töötajalt. “Mida iganes, kõike.”
Me unustame, et oleme inimeste maailmas, kus suhtlemine avatult ja osapooli arvestavalt on peamine jätkusuutliku koostoimimise vahendeid.
Kolm asja, mida arvestada töötajatega suhtlemisel:
1. Kõik inimesed on isekad. Neil on kõigil oma ambitsioonid, soovid ja unistused. Nende fookus sinu antud ülesannetele hetkel klapib sinu omadega. Konflikti korral, kus töötaja omad peavad olema pikalt tagaplaanil ja ei ühti, või on alla surutud, tekib väärtuste konflikt, mis võib viia uue töökoha otsimiseni.
2. Aktsepteerida fakti, et kõigil on omad ambitsioonid ja unistused ning just selles kontektis panna paika väärtused, kuidas koos toimida. Tegevusplaan, mis “teab”, et ühel päeval soovib töötaja teha oma ettevõtte, lahkuda riigist, minna edasi õppima, saada juhiks.
3. Pidada vähemalt kaks korda aastas põhjalikumaid vestlusi teemal, kas töötaja areng on piisav, kas kokkulepitud plaan toimib.
Öeldakse, et see, mida ei tea ei tee haiget. Lühinägelik ütelus, sest eitus ja teadmatus ei tee asja olematuks. Kui avatuse keskkonda ei looda, jääb vaid oodata, millal keegi lahkub. Avatud juhtimine annab aga suhte, mis ei tähenda, et keegi kunagi ei lahku, aga siis on see juba juhile eelnevalt teada.
