Eilsele postitusele tuli mitu head tagasisidet! :) See rõõmustab mind, tänan kõiki kaasa mõtlejaid ja ütlejaid, ma väga hindan, kui saadate emaile, mõtteid millest oleks kasu mulle ja üldsusele. Eriti huvitab mind see, millega Sina praegu maadled ehk mis on peamised probleemid töö, elu ja äri juures. On sul neid? Saada email elari@stm.ee ma tahan neist kuulda!
Aga pisut minu tänasest ärielust.
Hommikul ärgates ei olnud mul mingit plaani minna jooksma. Teate lodevuse tunnet, kui kogu keha on tuimust täis ja soovib ainult kohvi? See juhtuski, aga ma sain sellest võitu. Tänu ühele heale harjumusele, mida olen viimase 3 kuuga endasse sisse ajanud - joon igal hommikul klaasi vett. Hakkasin seda tegema siis, kui Kärt luges ette rida asju, mida vee joomine kõike ennetab. Üks nendest oli südamehaigused. Lisaks üks väga hea omandus, mis on ka väga praktiline igasse hommikusse - külm vesi äratab ülesse. Nagu imeväel. Proovi!
Tänase päeva esimeses osas valmistusin peamiselt reedeseks kohvikuketi teenindajate koolitamiseks. Olen välja arendanud teenindaja 10 väärtust, kusjuures mitte reeglit, vaid väärtust. Idee sisu on selles, et reeglid ütlevad mida tohib või ei tohi ja panevad kasti ümber, väärtused jätavad indiviidile ruumi liikumiseks. See on hea eeldus kliendile naeratamiseks ehk aitab paremini mõista, kust naeratus tuleneb:)
Teise osa päevast keskendusin enesearengule. Peamiselt teemadel, nagu mida tegelikult tähendab vabakutseline olemine (freelancer) ja kuidas seda olles areneda pro-ks.
Käsil kaks online koolitust, mis on mõnusalt põhjalikud. Need on tasulised programmid, mis on väga mõistliku hinnaga, suurusjärk 30 eurot kuus.
Mõlemad koolitused algasid ühe ja sama mõttega: selleks, et midagi muutuks, et jõuaksid eesmärgini - tuleb alustada. Minul tehtud, mõnel lugejal vaja alustada. Mis edasi?
Minu jaoks on olnud see üks kergemaid osi, sest alustada pole kunagi olnud kuigi raske. Pigem on keeruline etapp sõnumi ehk sisu loomine. Kuidas luua sisu, mis oleks relevatne, aktuaalne ja lööv? Seda õpin igapäevaselt juurde. Jagan jooksvalt.
Oluline päevamõte, mis võib olla mõnele lugejale kasulik teada, seisneb selles, et alustamiseks ei peaks tingimata töölt lahkuma, vaid internet annab võimalused teha blogimist või keskkondade loomist või midagi muud ehk näiteks uurmistööd, põhitöö kõrvalt. Kusjuures suur osa inimesi, kes unistavad vabakutseline olemisest on just selle taaga taga kinni, sest arvavad, et vabakutseline olemine tähendab töölt lahkumist. Seda aga ei saa just majanduslikel põhjustel endale lubada. Ei peagi, tuleb lihtsalt alustada.
Juba 6 kuud? Vau aeg lendab kiiresti. Pool aastat tagasi tegin otsuse lahkuda ettevõttest, kus olin töötanud ligi 11 aastat. Alustasin Uus Maas maakleri assistendina, sain proovida erinevaid juhi ameteid ning olla ettevõtte väikeosanik. See aeg möödus üheltpoolt kiiresti, samas eriti aeglaselt, nii 3-4 aastat, mil väsimus minus kasvas nii suureks, et midagi pidi muutuma. Ma olen väga tänulik kogemuste eest, mida sain, sest ma ei oleks see, kes ma olen, kui poleks neid inimesi ja juhte, kes minusse panustasid. Paljud nendest inimestest on mu sõbrad kogu eluks.
Nüüd aga elust peale Uus Maad. Saan siiani kõnesid, kus küsitakse nõu kinnisvaravaldkonna kohta, kas osta seda või toda, kusjuures vastan meeleldi, ma valdan seda teemat. Nüüd kus asun justkui kellegi teise maal, (koolitus, blogimine) nii võiks nimetada maailma, kuhu olen astunud, olen õppija rollis ja rookie. Üllatun aegajalt selle peale, kui keegi ütleb, et ei teadnudki, et ma enam ei olegi Uus Maas, aga ma ju kirjutasin sellest Facebookis? Saan vastu vahva naeru, mis teatab, et ta ei ole Facebookis või ei pannud tähele ja ega kogu elu polegi Facebookis. Tõsi, kuigi see aegajalt nii endalegi tundub:) Millega ma siis tegelen? Usute või mitte, aga peale 10 aastat ühes ettevõttes töötamist, möödus esimene kuu nagu teisel planeedil. Esimese asjana saad aru, et elu on täiesti muutunud ja asi ei ole ainult selles, et sul ei ole koosolekuid, vaid et keegi ei saada sulle enam emaile. Ma juba arvasin, et midagi on mu emailidega juhtunud, aga siis mõistsin, et saabunud on “vaikiv” ajastu:) Aeg kiirusest maha saamiseks on stressirohke, siin on abiks olnud suuretsi minu pere. Aegajalt tuli ainult 1 email päevas ja kuna gmail on nii tark, et paneb reklaamid teise kataloogi, siis peakataloogis valitses tühjus.
Teisel kuul hakkasin aga rapsima. Midagi peab ju inimene tegema. See on see tunne, kui oled liiga kaua puhkusel olnud ja ei suuda oodata, et tööle tagasi saada. Võtan ette telefoniraamatu ja helistan kõik läbi. Pakun koolitusteenust, räägin mida teen, loon sidet ja otsin võimalusi. Kuu saab läbi ja tunnen, et olen väsinud. Uksed on kinni, läbimurret ei tule. Ma tean, et kuu on vähe, aga minu möödunud “elu” oli pidevas arengus, kasvus, aktsioonis. Räägin nendest tunnetest Kärdile, kes seisab mu ette ning ütleb ainult temale omasel viisil silma vaadates - “Elari, rahune, sa saad suurepäraselt hakkama. Oled 11 aastat teinud tööd, rabanud, nüüd on aeg pisut puhata. Meil on vahendeid, et hetkel hakkama saada, usalda Jumalat, kõik saab korda ja suurepäraselt, sa näed seda peagi.” Ma hingan sügavalt sisse, vastan musiga ning mõistan, tal on õigus. Tema ongi olnud mu suurim fän ja julgustaja kõik need aastad ja kuud, mil olen olnud muutuste otsingus või neid läbi tehes. Luban endale kuu aega rahu ja vaikust. Mängin lastega, käin sõpradega lõunal, vähemalt nendega, kes lõunat süüa jõuavad. Uskumatu küll, aga sõbrad, kes elavad igapäevast aktiivset kontorielu, ei jõua sageli isegi lõunat sööma. Põhiline lause, mida kuulen on, et “mõned inimesed peavad tööd ka tegema”, kui olen küsinud, kas lõunale lähme. Ma ei mõista kohut, aga kas me vahest ei unusta oma “äri” tehes just peamise, inimsuhted?
Nüüd on möödas kuus kuud otsusest teha tööd kodus ja olla koolitaja, blogija. Ma ei ole kunagi pidanud ennast eriti heaks kirjutajaks, pigem kõnemeheks, oraatoriks nii peenemalt öeldes. Aga kirjutamisest on saamas minu elu suurosa. Keegi ütles mulle, et kui suudad ennast panna kirjas sama hästi väljendama nagu sõnas, lood harmoonia sõna ja teo vahele. Vau see meeldib mulle. Olen loomult selline vallutaja st kui on raske, siis on tahe eriti suur. Blogimine on mulle suhteliselt uus tegevus, viimased 3 aastat olen kirjutanud. Nüüd olen püüdnud jõuda teemadeni, mis oleks otseselt vastused või küsimused, mida lugejad küsivad.
Mul on tekkinud mõnedki kliendid, kelle ettevõtetes olen saanud jagada, mida olen õppinud, lugenud ja kogenud. Annan endale aru, et uue asja ehitamine võtab aega ning tulemused, mida ma ootan on võimalikud, aga tahavad pühendumist ja keskendumist.
Mis mul reaalselt hetkel käsil?
- Loon keskkonda juhtimisest, mis aitab väsinud juhtidel leida uut jõudu ja inspiratsiooni, kuidas jõuda uuele värskusele.
- Kirjutan igakuiselt juhtimisajakirja Director teemadel, mis endale ja teistele päevakorras. Järgmine lugu on omanikest, kes on oma ärist väsinud ja mida teha siis, kui ennast vallandada pole võimalik.
- Ja siis on mul raamatu kirjutamine pooleli, mis räägib mehest, kes täiega läbi kukkus ning kuidas elu ülesehitamine viib ta uutesse kõrgustesse, kus ta ei oleks arvanud eales, et kunagi jõuab. Valmis on nii veerand raamatust, plaanin selle 2016 alguseks välja anda.
- Teen koolitusi. Sellel nädalal on koolitus ühele kohvikuteketi personalile. Teemaks on rõõm, kuhu see küll kaob? Ja teine järelmaksu firmale, samal rõõmu kadumise teemal!
- Järgmises personalijuhtide ajakirjas “Personali praktik” ilmub 3 leheküljeline lugu viimasest Ameerikas käigust pealkirja all “Ameerika unelm.”
See oli esimene selletaoline blogi postitus, elust peale oma ettevõtte müümist ja koduseks jäämist. Edaspidi jagan kogemusi, kuidas uue ettevõtmise üles ehitame läheb ning mida olen õppinud. Teen seda selleks, et kõik need, kes mõlgutavad mõtteid oma äri loomisest, blogimisest või lihtsalt edasi liikumisest, saaksid inspiratsiooni.
Olen väga tänulik, et võtsid aega lugemiseks. Selleks, et saaksid alati kõige värskema blogi sissekande, registreeri ennast esilehel. Tea, et sul on võimalik ennast igal ajal üsna lihtsalt sellest listist kustutada.
Ootan rõõmuga Sinu tagasisidet ja mõtteid!
Vestlesin oma sõbraga teemal, kumb meist on emotsionaalne ja kumb ratsionaalne, enda ütles ta olevat absoluutselt vastupidise, mida oleksin tema kohta pakkunud.
"Sa oled täielik ratsionaalne ise," oli minu arvamus.
"See tundub sulle nii, ma tegelikult ei ole, sest ma jätan ainult sellise mulje."
Kuidas me inimesi tegelikult tunneme? Ameeriklasi "süüdistatakse" pinnapealsuses, hei kuidas sul läheb mulje tõttu. Ega justkui ei tunnegi. Aga teiste tundmine algab enese tundmisest. See, kui selged on meie piirid, väärtused ja veendumused, määravad ära suhted ja suhtumised, mida vastu saame.
Kuulsin ühel päeval vestlust noore tüdruku ja täiskasvanud naise vahel. Tüdruk kurtis talle, et tema klassiõde on imelik. Ühel hetkel on maailma parim sõbranna ja siis täielik nõmedik. Räägib koledaid sõnu ja siis käsib jalga lasta.
Küsimuse peale, miks ta temaga siis sõbranna on, vastas ta et ta on hea kuulaja ja temaga on hea rääkida. Siin on vastuolu, kas pole?
Minu meelest on sageli selliseid olukordi ja inimesi, kus me silma kinni pigistame ja soovime, et see nii ei oleks. Nagu halb unenägu, aga tegelikkuses on asjad täpselt nii nagu arvasime. (tagant järgi tarkus).
Seepärast tuleb muljest vaadata kaugemale ning teha, mis teha on vaja. Olgu siis enese kehtestamine, piiride seadmine või aktsepteerimine. Kõik need on ohtlikud tegevused, sest need muudavad muljet, mis siiani on kehtinud.
Intervjuu Tallinna diakooniahaigla juhi dr.Jelena Leiburgia.
Mõned kuud tagasi kohtusin Norrast pärit juhtimiskonusltandi Ingeborg Baustadiga, kes juba aastaid on vabatahtlikult aitamas haiglaid nii Tallinnas kui Narvas. Just tema viis mind kokku Tallinna Diakooniahaigla tegevjuhi dr.Jelena Leiburiga. Põhjus, miks temaga intervjuu tegin oli puhtalt selles, et inimesed räägivad temast, kui suurepärasest juhist, kes hoolib. Keskendun intervjuus peamiselt juhtimise teemadele.
Kindlasti ei ole diakoonia haigla lihtne organisatsioon, kus tööd teha ja inimesi juhtida, aga veendusin ise, dr.Leibur on positiivne ja äärmiselt sõbralik inimene ning kindlasti teeniv juht.
Mis on teie, kui juhi kõige olulisem roll oma töös?
Ülesandeid on mitmeid ja palju aga vähemalt minu töös on see, et ma pean lihtsalt olemas olema. (koputus uksele, sisse vaatab keskealine mees, kes kurdab millegi üle. Dr.Leibur vaatab minu poole ja küsib, kas 15 minutiga saame hakkama. Niivõrd tihe ja kiire on tohtri päevad.)
Jätkame intervjuud.
Mis selle kohaloleku raskeks teeb on see, et pean olemas olema nii paljudele. Kuna mul on kaks rolli ehk arstina patsientidele, nende lähedastele ja oma töötajatele. Seega ma arvan, et minu põhiline töö on olemas olla ja kõik muu töö, mida teen jääb sinna vahele.
Mida tähendab töötajatele lähedal olemine, olemas olemine? Tähendab see vestlusi, patsustust õlale?
Minu roll arstina on olla osakonnas olemas ja kui mul on kedagi vaja, siis ma kutsun. Seega see teeb minu kui juhi rolli kergemaks, sest ma teenoma sisulist tööd koos teiste töötajatega. Ma ei lähe ekstra selleks, et patsutada õlale või vestlust läbi viima, selles ma ei olegi kuigi tugev ja kui peab eraldi minema vestlema, pean ettevalmistama.
Kuulen teid ja mõtlen, et see ongi juhtimise põhi iva, teha tööd koos oma inimestega. Paljud juhid panevad ennast töötajatest eemale, kasvõi kabinetti jättes inimesed kaugele endast ja oma olemasolust.
Tõsi, aga eks siin tuleb ka lisaks see osa, mida ei saa koos teha. Kasvõi aruandlus, mis võtab tohutult aega. Samas selleks, et inimestega kontakti saada on nendega koos töötamine tõepoolest kõige parem variant.
Kui palju teil on aega inimestega üks ühele kohtumisteks?
Tegelikult on neid igapäevaselt, kuigi siin on paha asi see, millele Ingeborg (Dr.Leiburi juhtimiskonsultant) viitab, et talle tundub et sageli ei juhi mina päeva vaid kõik teised juhivad minu päeva. Aegajalt on see üsna niru tunne, sest sa ei jõua kõike tehtud, mida tahad teha. Hommikul mõtled, et see ja see, aga õhtul on kõik tagurpidi.
Millised on teie kui juhi väljakutsed, lisaks aja või õigemini tegevuste juhtimisele?
Kui ma juhina alustasin, tegin hästi palju seda viga, et minu temperament on impulsiivne ja üle keev, ma ei kuulanud kõiki osapooli, olen hakaund ära kuulama kõiki pooli. Alguses hüppasin asju lahenda ilma, et oleksin teist või kolmandat poolt ära kuulanud ja see on üsna valusalt mulle õppetunde andnud. Seda olen õppinud aastatega ja see on hästi oluline asi.
Kuidas teie juhina hoiate ennast vormis, et oleks energiat ja jõudu oma tööd teha?
Teistelt kaastöötajatelt, nad on tõsiselt väga toredad, mina ja osakondade juhid moodustame juhtgrupi, kus me kõiki asju arutame ja nad on toredad inimesed, et meil sõprussuhted välja kujunenud.
Samuti kodust, aga kindlasti patsientidelt, see on koht, kust üks tohter saab jõudu, täitsa tõsiselt kohe.
Kuidas näeb see välja?
Suhtlemine annab tõsiselt palju jõudu, väga üksikud on need, kes selle ära röövivad.
Mulle tundub, et teie olete juht, kes elab ja hingab koos töötajatega ja oma töökontekstis patsientidega.
Jah, aga ma ei oskakski teisti. Kuidas saakski teisti?
Ma ei tea ka, kuidas laua tagant saab juhtida, aga noh see võib olla selline enesekeskne ja kehtestav juht, kuigi mina ei ole oma elus selliseid kohanud.
Teie uks on alati avatud?
On jah, aga siin ongi see oht, et sa ei saa teha kogu aeg pikki päevi, sest sa väsid ära, siis hakkab kas tervis kärisema või sa ei suuda kõiki vastu võtta enam nii nagu sa tahaksid. Oma aega planeerida on nii tähtis ja ma pingutan selle nimel päris palju.
Räägime pisut enese arengust. Iga juht vähemal või rohkemal määral tegeleb sellega. Millised on teie teadlikult valikud enesearengu osas?
Esimene teadlik otsus oli minna TTÜ-sse magistrantuuri ja tegin selle ära. Edasi on mulle kõige rohkem abiks olnud Ingeborg, juhtimiskonsultant Norrast, kelle õpetus ja meetod on olnud nii vahetu ja siiras ja palju andev.
Mida olete õppinud?
Me oleme õppinud teoorias ja praktikas, kuidas ennast analüüsida. Oleme teinud läbi X-mudeli, mis on nii geniaalne aga lihtne mudel, selleks et endast selgust saada. Siis arutame tavaliselt juhtgrupis tulemused läbi, et saada tagasisidet.
Kuidas aga jõuda sinna, et tahta ennast analüüsida ja areneda?
Ma olen koguaeg olnud selline ja mul on väga vedanud nende kaastöötajate (juhtidega) kes siin on.
Kes on teie kui juhi eeskuju?
Internatuuri aegadest oli üks tohter Liina Kasper, kes väga hästi õpetas. Ning tema ütles ja mulle jäi meelde, et loll ei ole mitte see, kes vigu teeb, vaid kes nendest ei õpi. Tema oli selline, kes jättis mulle eeskuju, alati lõi käed külge ja oma positiivsusega tõmbas kaasa.
Üks internetist leitav artikkel diakoonia haigla kohta, on see, et teie haiglast lahkujad tahavad siia tagasi ja siin olijad ei taha ära, miks nii?
Tagasisidet mis on antud, kõikide osakondade kohta on see, et meie asi on mei etöötajate soojuses, suhtumises ja valmisolekus muresid ära kuulata. Ma arvan, et see meeskond on see, miks siia tahetakse tagasi tulla. Loomulikul teeme meie ka vigu, aga nad on kõik vahvad, kuulavad, õpivad ja tahavad areneda.
Me mõtleme nii, et kui sa ei hooli inimesest, sa ei saa töötada sellel alal. Me oleme püüdnud seda ellu viia, aga tööjõudu on praegusel ajal niivõrd vähe, eks me püüame andka kõik, et töötajaid hoida. Hooldajate palgad on röökivalt madalad, aga mida ei suuda rohkem maksta. See on raske töö aga nii vajalik.
Sain täna kõne müügimehelt, kes keelitas mind tellima ühte lehte. Kõne oli järgnev:
Helistaja: Tere, kas räägin Elariga. Mina: Jah. Helistaja: Vaatan, et olete kunagi olnud meie lehe tellija. Mina. Jah. Ma olin tellija väga ammu, see pidi olema üle 10 aasta tagasi. Helistaja: Võimalik, aga teie number on meil siin alles. Mina: Hmm Helistaja: Meil on nüüd väga hea pakkumine, ainult neljaks kuuks ainult 30 eurot. Mina: Tänan. Hind ei olegi nii määrav, ma ei ole lehest huvitatud. Helistaja: Ahsoo, aga pereliikmed? Ma võin helistada peale lõunat tagasi, rääkige läbi. Mina: Ma räägin pereliikmete nimel ja pole huvitatud. Helistaja: Aga teate, see on nii hea hinnaga pakkumine, et ma võin panna selle täna kehtima ja homme on postkastis? Kas teen ära? Hind on nii hea. Mina: Nagu ma ennem ütlesin, et hind polegi esmane, ma pole selle lehe lugeja. Helistaja: Selge, nägemist.
Mida oleks saanud helistaja paremini teha? Teisisõnu, mida ta oleks pidanud tegema, et minuni jõuda?
Küsima: Mis mind huvitab? Milline sisu, teemad? Mis kõnetab mind? Ning kuulama, mida ma vastasin, et leida võimalik huviosa.
Hea müügimees keskendub vajaduse selgitamisele, siis lahenduse otsimisele ja seejärel lubab ka keelduda ja ei solvu ning ei anna lihtsalt alla:)
Ükskõik mis äris me arvame olevat, tegelikult on see suhtepõhine inimesteäri. Loo suhteid ja tulemused tulevad.
Mis teeb ühest ettevõtjast suurepärase äriinimese? Kõnelejast hea kõnemehe? Sportlasest parima? Heast juhist suurepärase?
Kuidas saavutavad osad inimesed lihtsalt uskumatuid tulemusi ja viivad ellu võimatuna näivaid eesmärke?
Geoff Colvin kirjutab oma raamatus Talent is Overrated meie areng ei sõltu niivõrd sellest, millise andega me oleme sündinud, vaid hoopis, millised on harjumused.
Siin on viis fookust, millele parimad keskenduvad:
1 . Tulemuste parandamine läbi treeneri, mentori või mingi ala eksperdi.
2. Pidev ja konstantne enese kordamine ja sundimine. Enamus meist kordab asju, sest need panevad meid ennast hästi tundma. Colvin viitab aga et suurepäraste tulemustega inimesed keskenduvad asjadele, mis ei tule välja ning murravad vanad harjumused, et uutel oleks ruumi.
3. Tagasiside otsimine. Mitte ainult, kas ma teen hästi, halvasti või suurepäraselt, vaid mida, kus ja millal. Sportlase puhul tagasiside on loomulik, see on täpne ja detailine, et tulemused paraneksid. Kontoritöötaja vajab täpseid mõõdikuid, et tulemusi parandada.
4. Mentaalne tasakaal. Keskendumine nõuab pidevat analüüsi, et mitte arutult tegevusi korrata, vaid hoida kvaliteeti ja fookust õigel mõtlemisel ja tegevusel.
5. Distsipliin, hoog ja kirg. Tõsi, vähestel meist on selleks jõudu. See nõuab väga tugevat eneseusku, emotsionaalset, füüsilist ja mentaalset pinget, et jõuda maailma tasemel tulemusteni.
See võib olla nii mõnelegi ettevõttele hea uudis, sest vähesed on nõus pingutama ja andma endast kõik, et saavutada suurepäraseid tulemusi.
Me kõik oleme andekad. Kuid valede harjumustega on anne raisatud kingitus.
Häid harjumusi on raske omandada, kuid nendega on kerge elada. Halbu harjumusi on kerge omandada, aga nendega on raske elada.
Aegajalt käivad töötajad koolitustel, innustuvad, rõõmustuvad, saavad uut energiat, soovi muuta ja muutuda ja siis tööle tagasi minnes palub juht neil maha rahuneda ja edasi teenida.
Keegi on öelnud, et sa oled just nii hea, kui hea ütleb sinu juht sinu olevat. Kui ta ei arva sinust hästi, otsi omale uus juht.
Juhi nr üks ülesanne on meeskonda üles tõsta, mitte maha kiskuda. – Phil Jackson, Eleven Rings
Phil Jackson teab nii mõndagi, kuidas muuta lihtsalt talent võitjaks. Jackson viis 11 korral oma meeskonnad NBA meistriks. Ta võitis kuuel korral Chicago Bullsiga. Seejärel pakkis ta oma asjad ja kolis läände ning tegi maagiat Los Angeleses, kus võitis 5 tiitlit Lakerisiga.
Aastal, kui Jackson eeldas et ohjad on tema käes hakkas edu käest minema. Oma raamatus “Eleven Rings: The Soul Of Success” käsitleb ta intsidenti Kobe Bryanti ja Shaquille O’Neali vahel, mis illustreerib väljakutseid, millega tal kui treeneril silmitsi seista ja tema, kui juhi osatähtsusest meeskonna ehitamisel.
“Mängijad hakkasid üksteist kaotustes süüdistama ja ma mõistsin, et pean sellega koheselt tegelema. Esimese asjana kohtusin Shaqiga hommikusöögiks, et arutada teemal, mida tähendab juhiks olemine. Ma alustasin looga, kuidas Michael Jordan kinnitas oma usku meeskonda enne 5ndat tähtsaimat mängu Clevelandi vastu 1989 playoffides. Ta näitas kompromissitut usk ja me võitsime finaalmängu - Jordan viskas viimase sekundi vikse ja tabas selle.”
“Ma ütlesin Shaqile, et ta peab leidma oma viisi, kuidas meeskonda inspireerida. Tal tuleks väljendada oma kindlameelsust ja rõõmu mängu ja mängijate suhtes selliselt, et tema meeskonna kaaslased, eriti Kobe, tunneksid, et kui nad liidavad oma jõud, siis ei oleks mitte miski võimatu.“
Nende kahe mängija suhtest ei saanud kunagi parimate sõprade tandemit. See aga ei olnudki eesmärk. Soov oli aidata mõlemal mängijal näha kaugemale oma isiklikest ambitsioonidest ja aidata meeskonnal võita. See õnnestus.
Suurepärased juhid ei peida pead liiva alla, vaid võtavad väljakutsete ees alati vastutuse ja aitavad võita meeskonnal, mitte ainult indiviididel.
Juhi nr üks ülesanne on meeskonda üles tõsta, mitte maha kiskuda. – Phil Jackson, Eleven Rings