Ühel kenal päeval kutsus ammune tuttav endaga kohtuma. Töötasin toona kinnisvara valdkonnas ning pidasin iseenesest mõistetavaks, et teemaks on kinnisvara.
Kohtumispaigaks oli ühe hotelli lobby, sinna maha istudes, ütles tuttav et ootame hetke, tulemas on veel inimesi.
Ma olen avatud inimene, aga minu ootused ja hetke reaalsus ei läinud kuidagi kokku, läksin lukku.
"Olgu, vaatame, mis juhtub," panin käed rinnale risti.
Natuke juttu ja tulid ka teised. Minu ees istus ülikonnas mees ja kostüümis naine.
"Tere Elari," alustati mu nimest. Pole midagi erutavamat, kui kohtumisele tullakse ettevalmistunult.
Aga seejärel ka minule meeldiv osa lõppes. "Mina kui juht pean seda ostma, sest see on mulle kasulik." Mulle sooviti müüa mustikamoosi. See pidi olema keerulisem ja peenem, aga peamine komponent on mustikas. Ma ei ostnud. Lugu ei jõudnud minuni.
Me kõik ostame lugusid ja müüme neid.
Ainult valitud nendest saadab edu.
Täna helistas mulle üks tuttav ja pakkus osa ühest hitist, mis Eestis juba laialdaselt liikvel ning läbi mille on võimalik teenida raha. Kui palju ei öeldud. Teemaks sooduskaart. Ma ei ostnud.
See lugu kostus tuttav, aga mitte usutav.
Kõik lood ei ole kõigile. Kõik lood ei ole usutavad. Kõik lood ei müü.
Müüb see, mis puudutab ja muudab midagi.
Seda, mis puudutab ja muudab, otsustab aga klient.
Lugu mida räägid, otsustad sina. Kui aga ei puuduta ja ei muuda - otsi edasi.
Mul ei saa kõhtu täis muusikalist Les Misérables, prantsuse autorite Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili lugu, mis põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil.
Mind kõnetab stseen, kus Jean Valjeani varastab kirikust ning jääb vahele ning, kui vaimulikult küsitakse, kas Jean on pätt ja kas ta on süüdi, vastab preester, et ei ole...ta olevat andnud talle need esemed.
Usaldus muudab kõik. Jean sai uskumatu heatahtlikkuse ja armu osaliseks.
Enamus tõe või vale hinnanguid läheb vett vedama. See on nagu kulli ja kirja viskamine.
Oletame, et restoranis on keegi, kes teatab teile, et söögi sees on juuksekarv ja ta nõuab raha tagasi.
Ta on ära söönud enamuse praest, kas see pole mitte kahtlane?
Mc Donaldis oli kunagi reegel, et kui sööd ära pool Bic Maci ja jood ära pool joogist ning topid selle pool burksi oma jooki ning lähed teenindaja juurde ja teatad, et sinu joogis on burger ning et sa ei soovi seda süüa, saad pool oma rahast tagasi. Mc Donalds teadis, et teenindaja ei suuda teha brändi toetavaid õigeid otsuseid sellistes olukordades ning oli teinud raha tagasi andmisest ametliku poliitika.
Teenindaja tänas klienti, vabandas ja andis pool rahast tagasi ja toonitas, et nende restoran ootab klienti tagasi ja on eriti rõõmus külastuse eest.
Inimene, kes on valinud teiega vastanduda on avatud. Ta teeb oma valiku igaljuhul, "sa ei meeldi" mulle või ma olen su klient kogu eluks.
See milline on kliendi otsus on kliendi oma, aga meie teha on valik, kuidas ja millist poliitikat ajame.
Toida usaldust. Aegajalt eksid nii või naa. Parem on anda võimalusi.
Liitu Elari blogilistiga, ära jää millestki ilma.Vajuta siia.
Kui me vaid teaks, kui vähe teised meist mõtlevad, me solvuks. Aga teistele mõtlemisest on vähe kasu, ilma midagi tegemata.
"Ma mõtlesin su peale," ei ärka ellu ennem, kui me seda jagame.
Lapsed käisid laagris ning mängisid seal "ingli mängu". Igal osalejal oma ingel, kes kogu laagri aja talle siis midagi head tegi.
Ta ainult ei mõtelnud head, vaid tegi seda. Head teod, algavad headest mõtetest. Head mõtted rahulolust. Rahulolu teadmisest, et olen aktsepteeritud.
Olgu kohvikus pahur teenindaja, kuri bussijuht või kibestunud pedagoog, neid ühendab rahuolematus endaga.
Inimesed meie organisatsioonides tahavad teada, et me neist mõtleme ja soovime neile teha head.
Tee endale ja meile teene, näe inimesi mitte sellisena nagu sa tahad, vaid sellistena kust nad tulevad. Võta nad vastu. Hooli. Tee.
Olen saanud viimastel kuudel mõned tööpakkumised. Kui mäletate, siis aasta tagasi otsustasin hakata vabakutseliseks. Pakkumisi analüüsides, olen jõudnud ikka samasse kohta - mitte praegu, mitte hetkel.
Helistasin oma lähedasemad sõbrad läbi ja küsisin, mida nad nendest arvavad.
Üks sõber arvas, et olen peast hull, kui võimalust ei kasuta, sellist ei tule enam kunagi, kui peaksin keelduma.
Kindel?
Meid on õpetatud endas kahtlema. Ja kõige hullem, et teisi on õpetatud meis kahtlema.
Mida julgem on valitud tee, seda ebaratsionaalsem see tundub, teistele.
Sügisel on otsijatel võimalus osaleda kolmel minu koolitusel.
Üks inimhing küsis, kui olin oma tööst rääkinud, kas mul litsents on, et võin koolitada?
Alati, kui valime oma tee, teeme valikud, kohtume inimesega, kes kahtlevad või isegi takistavad meid.
Meilt nõutakse raame, kontrolli ja stabiilsust, sest status guo nõuab seda. See lähtub, aga hirmu printsiibist, äkki läheb midagi valesti.
Alati läheb. Mis siis?
Me ei muuda midagi, kui ei otsusta välja astuda, kasutada oma korda, eksimisvõimalusega tantsides ja ikka edasi liikudes.
Tee meile teene, ära kahtle, usalda ja anna võimalus, ka siis kui ei ole garantiid, et kõik läheb hästi.
23.ndal septembril toimub müügikoolitus: "Armastus nelja ostja vastu".
8.ndal oktoobril toimub ajajuhtimise ja enesekehtestamise koolitus: "Kas sul on 1 minut aega?"
Kas oled kuulnud inimesi laulmas, kui neil on kõrvaklapid peas ja nad enda häält ei kuule? Üldiselt kipub see helikeel olema üsna “must”, nagu muusikud ütlevad.
Sest nad ei kuule enda häält ja kui enda häält ei kuule, pole aju häälesektoril kontrolli toimuva üle.
Me pimestume, kui keeme üle.
Me pimestume ka siis, kui rõõmustume või oleme ülientusiastlikud.
Me pimestume, kui oleme armunud.
Me pimestume, kui saame haiget, pettume, kurvastume.
Olgu siis pisiasjast alguse saanud vaidlus, mille alget keegi ei mäletagi või tühi kõht ja madal veresuhkur. Ikka on neid päevi (vähemalt minul), kui kõik ajab närvi.
Igal juhul pimestume.
Mees (inimene), kes enda emotsioone ei kontrolli on müürideta linn, ütleb tark Koguja. Teisisõnu me pimestume ja oleme haavatavad.
Kontroll ei tähenda masinlikku külmust, vaid oskust taastuda ja kohaneda.
Mitte jääda maha lamama, vaid püsti tõusta ja edasi liikuda. Järgmise korrani.
Kui inimesel on klapid peas ei tähenda see, et ta ei pea viisi. Järeldused on sageli ennatlikud. Pigem oota pist veel ja siis otsusta.
Lugesin just kuulutust, mis ei eristunud kuidagi - otsitakse ikka ausaid, töökaid ja meeskonnainimesi.
Arusaadav, et keegi ei otsi töötajaid, kes oleks laiskvorstid, valetajad, nõmedaid ja räpased.
Kõik ettevõtted otsivad suurepäraseid inimesi, ka need, kes seda ise ei ole.
Aga selleks, et kasvada suurepäraseks, peaks mõne takistuse eemaldama.
Esimene probleem on selles, et inimesed ei saa oma tõelist annet näidata, ennem kui nad on täielikult usaldatud.
Teiseks ei tule suurepärasus välja, kui ettevõtted on optimeeritud keskpäraseks ning inimesed lihtsalt töö ära tegemiseks.
Kolmandaks on keeruline leida suurepärasust, kui ei anna inimestele võimalust läbikukkuda.
Suurepäraste ettevõtete loomine nõuab julgust uskuda nendesse, keda oleme välja valinud.
