Ema Teresa ei ole erand, Steve Jobs ei ole erand, Rainer Nõlvak (Teeme ära algataja) ei ole erand, Kristjan Randalu (andekas Jazzi pianist) ei ole erand, Arvo Pärt ei ole erand.Need on inimesed, kes on otsustanud läbi läbikukkumise ohu või kriitika kiuste, arendada oma unikaalset häält. Jah nad on julged, andekad ja sihikindlad. Aga seda väites, annab see justkui vabanduse neile, kes justkui seda ei oleks. Seda tehes paigutad ennast teise klubisse, mitte nende omasse, kus on julged, edukad ja tublid.
Tegelikult on igas inimeses oma unikaalsus, anne ja talent. Me rikume seda võrdlemise ja edu tagaajamisega. "Suurim geenius on see, kes julgeb olla tema ise," on öelnud helilooja ja jazzi pianist Thelonious Monk. Oma hääle loomine on iga inimese võimalus, kui nii otsustame.
Me ei vaja eduks kellegi heakskiitu. Me ei vaja piitsa aga präänikut. Me vajame julgust ajada oma asja, eriti seal kus hetkel oleme, seistes millegi eest, mis midagi muudab.
Tee meile teene, arenda oma unikaalsust. Tõsta alustuseks ootusi, endale ja elule.
Istun lennukis ja kuulan kapteni tervitust, mis koosneb ilmateatest ja infost kõrguse kohta.
Mõtlen: Riideid vahetama enam ei jõua, kui ilm peaks ka sihtkohas kehv olema. Lennukõrgus on üüratu, langevarjuhüpet ei plaani.
Järgmiseks info rihmade kinnituse kohta ja päästevest, kus asub ja kuidas kasutada.
Enamus ei jälgi. Ei ole huvitatud.
Banaalsused kurdistavad, teevad olulise teema igavaks.
Haridus, mis ei ole relevantne, jookseb kõrvust mööda.
Mis siis, kui juhid loovad hoopis keskkonna, kus pelgalt ei toimu info edastamist, vaid elav diskussioon. Midagi, mis on oluline ja puudutab.
Õpetajad keskenduvad õpilaste uudishimu kasvatamisele.
Vanemad laste loovuse toetamisele.
See kõik võib siiski osutuda keerulisemaks, kui tundub, ikka hinna tõttu, mis pühenduse eest tuleb maksta. Kinnitan, tasub ära.
Oled registreeritud? Juba 8ndal oktoobril.
Ajajuhtimise ja enesekehtestamise koolitus: "Kas sul on 1 minut aega? www.elaritamm.com/ajajuhtimine
Nii või naa?Poeg pöördub isa poole: "Isa, ma tahaksin omale krossikat."
"Ennast saab tappa ka lihtsamini ja pealegi, kui õnnetus peaks juhtuma,
siis ära minu peale looda, ise pead hakkama saama."
Naa
Poeg pöördub isa poole:"Isa, ma tahaksin omale krossikat."
"Ma olen sulle selle ohtlikkusest rääkinud. Aga tea, et olen alati su kõrval, kui haiglavoodis peaksid lebama."
Eksida, läbikukkuda, ebaõnnestuda on ilmne, aga mitte lihtne. Eduga on kergem hakkama saada, selleks pole suurt tuge vaja. Ebaedu aga vajab sinusse uskujaid ja kannatalikkust. Lähimate tugi ja soosing on kriitiline.
Toeta õnnestumisi, sest need tulevad alati läbi katsumuste ahela.
Minu arvates on kunst palju laiem, kui ainult maalimine või joonistamine. Samuti laiem, kui fotograafia või muu loov kategooria.
Kunst on inimese loovuse väljendus, teisisõnu kõik mida inimene teeb, annab, loob on kunst.
See ei pruugi olla täiuslik, ei peagi, vaid siiras väljendus sellest, mis meie sisse on pandud.
Seda ei pruugi kõik isegi hinnata, mis ei vähenda grammigi selle kunsti väärtust. See kunst on sageli ühenduslüli erinevate inimeste vahel.
Olla lahke ja avatud on kunst, mis väärib riskimist.
Võid olla täiuslik või luua kunsti.
OMA kunsti viljelemine võib osutuda raskeks seetõttu, mida see pühendus meilt nõuab.
Selle koolitusel jagan rohkem "elu" planeerimisest, kui "aja" sättimist. Miks?
Sest enamus aja kasutuse probleeme tuleneb elu valest planeerimisest.
Õpetan seadma prioriteete ja ütlema EI. Selleks kasutame Suzy Welch 10x10x10 tehnikat.(Olen Suzy'ga kohtunud isikult käesoleva aasta märtsis West Palm Beachil ja mul on tema heakskiit selle tehnika jagamiseks.)
See on minu privileeg ja rõõm Sinuga kohtuda 8.ndal oktoobril Kultuurikatlas!
Lapsed, maksumaksjad, kodanikud, ärme raiska enam ühtegi aastat. Mis juhtub, kui iga õpetaja ja kooli juhtkond alustab diskussiooni teemal, mille jaoks on kool? Jaga seda vähemalt nelja inimesega... nii palju on vaja, et alustada sel teemal vestlust.
Üks asi, millele mõelda: Mis juhtub meie ühiskonnaga, kui me kaks korda rohkem kulutaks aega ja raha haridusele, kui seda teeme praegu? Ja mitte ainult jõukad, vaid igaüks, eriti igaüks.
Mis oleks, kui iga 6 aastane oskab lugeda ja kui matemaatika ja teadus on kui võimalused, mitte kohustused ja ühiskondlik teenimine ning juhtimisteemad saaksid sama palju ruumi kohalikus meedias ja TV-s kui seda sport?
Tõeline võit on luua põlvkond, kes tõeliselt armastab õppida. Kui inimesed tahavad õppida, avab see rohkem võimalusi, kui usume.
Ma tahaksin teada, kui palju inimesi peavad teemal sõna võtma ennem, kui me lõpuks sõnastame ümber, milline näeb välja "piisavalt hea" eriti, kui teemaks on üks kõige tähtsam asi, mida saame oma laste tuleviku jaoks ära teha.
Klient astub lillepoodi, see on tühi. Pisut aega ringi vaadates tuleb keegi, aga ühe väikese agaga - ta pole seal kliendi pärast. Teda pahandab kõik, mida klient küsib. Ühe lille hind ei ole väljas ja klient soovib täpsustada. Müüja hakkab pahuralt ja vihasena hinda otsima, leides hinna, hakkab lille koheselt pakkima. Kui klient ütleb, et ei soovi seda lille, tahtis teada palju see maksab, läheb teenindaja marru.
“Ei osta?”
“Oleksite kohe võinud seda öelda!"
See äri on toiminud 10 aastat, kõik teavad, et teenindaja on selline, paljud kes teavad on loobunud ja valivad parema teeninduse.
Ahjaa, selle kaubamaja nimi on Rõõmukaubamaja:)
Sellised lood levivad kui kulutuli, seda räägitakse sünnipäevadel, jaanipäevadel, pere kogunemistel. Aga miks puudutab inimesi negatiivne kogemus rohkem kui positiivne? Pigem on rääkida üks nõme kogemus, kui 15 head.
Lihtsustades, siis negatiivsel on kestvam mõju kui positiivsel. Ehk, kui paned käe kuumale pliidile, valutab käsi kauem, kui näiteks suurepärasest õhtusöögist saadud kogemus.
Tee head, ole hea - me vajame rohkem häid tegusid.