Kõik usuvad millessegi. Näiteks, et sõnadega saab midagi ära sõnada.
Siin on omajagu tõtt. Me küll ei sõna midagi ära, vaid ruttame asjadest ette. Räägime suurest tulevikust, võimsatest muutustest, kohe kohe saabuvast läbimurdest.
Samas pole meil tegelikku võimu oma järgmise viie minuti üle. Ehk siis asi ole ebausus, vaid kui me räägime asjadest liiga vara, jääb alati ootamatuse aspekt. Asi ei ole suurtes sõnades, et need ei kehtiks, vaid et need ei kehti meile. Meie teod ei suuda neid veel kanda. Meie karakter on auklik.
Samuti jäävad sõnad suureks, kui teod on surnud. Miks?
Suured sõnad vajavad suuri mehi ja naisi. Ja koguga pole siin midagi pistmist. Turundus oskab teha väiksest suure, aga suure äri ja elu ehitamine vajab kandvat usku, läbi proovitud usku.
Suured sõnad on olulised, nende suuruse järgi ehitatakse suuri tegusid. Suured teod vajavad aga taaskord läbi proovitud usku.
Kui kiirustame või otsime lühemat teed, jäävad sõnad suureks, aga teod väikeseks.
Armid on tõestus läbiproovitud usust. Kõik algab suurtest sõnadest ja väikesest usust. Sinepiiva suurune usk liigutab mägesid. Proovi.
Kujutage ette inimest, kellel on kogu aeg kiire. Tema tegevustel ei ole lõppu. Tema ajagraafik on täis asju hommikust õhtuni. Tema suhtevõrgustik otsib pidevalt tema tähelepanu ja tema otsib nende tähelepanu. Kõik on tähtis.
Asjad saavad tehtud. Ehk isegi väga palju asju saab tehtud. Midagi nagu ehitatakse.
Aga siis saabub hetk. Peatumine. Kohene. Inimene hakkab küsima, miks ta seda teeb, mille nimel. Kõik, mis inimest motiveeris jooksma on hetkega kadunud. Enam ei ole soovi ega tahet.
Ei ole isu.
Aeg võetakse maha. Kolitakse ehk maale. Tahe taastub kõige muu suhtes. Kiirust välditakse ja tegevused koonduvad tähtsuse järjekorras. Peaasi, et kõigel on tähendus.
See on muster.
Inimene ei ole loodud 7p nädalas töötama. Ainult 6. Üks päev ei tehta tööd, ei tehta midagi.
Uks võib olla piiraja selle vahel, kus sa oled ja kus sa võiksid olla.
Uks võib olla võimalus, selle vahel kus sa oled ja kus sa võiksid olla.
Uks esindab legaalset süsteemi erinevate dimensioonide vahel, nii füüsilises kui ka vaimses mõttes.
Ööpäeva vahetumine on uks. Uus töö on uks. Uus suhe on uks. Finants läbimurre on uks.
Imeläbi tervenemine on uks. Täiesti uue paradigma leidmine on uks.
Uks vajab avamist.
Selleks, et inimene saaks liikuda erinevate "ruumide" vahel, siit sinna, vajab ta arusaama, kuidas uksi avatakse. Mis avab uksed? Millega?
Kõik uksed ei avane jalaga, raske tööga, ootamisega, suure tahtega, lunimisega, soovunelmatega, tutvusi kasutades, õppimisega, meditatsiooniga, võtmega.
Vaatasin Pealtnägijast tükki, kus 14 aastane tüdruk põeb haruldast haigust. Vanemad otsivad "ust," mis lahendaks haiguse. Arstid on nõutud, sensitiivid on kasutud, armastus lapse vastu ei aita ja lootusest jääb väheks. Kas ust pole?
Elu, mille koorem tundub raskem, kui inimene kanda jaksab. Süvenemata asjaoludesse, kas inimene on koorma endale ise peale otsinud või on see temale peale pandud on inimesel võimalus arututest koormatest vabaneda.
Esimene võimalus on võtta vastutus enda elu ees. Inimese elu ei ole kunagi juhuslik. Inimene on alati unikaalne, alates oma sõrmejäljest kuni potentsiaalini välja. Iga inimese elu on väärtus omaette. Ise ennast väärtustades, ilma oskuste ja sisusta, lihtsalt olemasolu. Me pole ennast ise sünnitanud, ise valinud elu, meil tuleb see lihtsalt vastu võtta.
Teine ülesanne on jagada seda elu, võimalusel oma perekonnaga, lähedastega, kes meist hoolivad.
See võtab ära suure koorma inimeselt ja kergendab oluliselt elu valu hetki ja kahekordistab rõõmu hetki. See on loomulik keskkond, kus inimene saab olla tema ise.
Kolmas ja kõige tähtsam on otsida varjatud tarkust. See ei ole müstika, kuivõrd inimese sisse on peidetud igavik, mis otsib oma päritolu. Koguja autor, kuningas Saalomon, ütleb et elu on mõttetu, kui elu eesmärk on elada lihtsalt kaduva maailma nimel. Olgu selleks siis raha, perekond või karjäär.
Inimene on Jumala looming. Autor loob subjekti eesmärgipäraselt. Mitte kunagi ei ütle me loodut vaadates, et see tekkis ise. Olgu see siis maal seinal või ilus maja, see loodi.
Originaalis on inimesele pandud ainult nii palju, kui ta kanda jaksab.
Nurka aetud olukorras tundub, et võimalusi on ainult üks. Halvimal juhul. Parimal aga kaks, kas alla anda või edasi võidelda.
Alla anda tähendab leppida, et võimalused on otsas. See on alati vale! Isegi, kui inimene ise ei näe enam väljapääsu, ei tähenda et seda ei näeks teised.
Võidelda, tähendab olla hetke reaalsusest kaugemal, kuskil kus on lahendus. Jah, see on kui telepilt tulevikust, mida hetkel käega katsuda ei ole võimalik, aga on olemas. Mitte täna, mitte siin, aga tulevikus.
Lühinägelik on elada ainult olevikust lähtudes, faktidest lähtudes, kogemustest lähtudes. Kõik suured unistused eiravad sellist elu.
Alusta lõppeesmärki silmas pidades...alusta silmaga nähtamatust.
Keegi on öelnud, et inimene ei karda mitte pauku, vaid selle ootamist.
Hirm on nähtamatu, aga nähtava tagajärjega.
Inimene vajab usku, mis on suurem kui hirm. Usk mis liigutab mägesid ja mille mõju ehitab, mitte ei laasta. Hirmu vastand on armastus, mitte julgus. Täiuslik armastus ajab hirmu välja.
Alusta. Võta ühendust. Astu esile. Tee. Ole. Mine.
Eestis on üle 50 tuhande registreeritud töötu inimese. Haritud ja igaüks oma oskustega. Neil kõigil on midagi pakkuda, neil kõigil on väärtus. Nad on inimesed, kelle ees on nüüd valik.
Kuidas edasi? Kust alustada? Mida? Kellega? Mõned neist on unistanud võimalusest ja õigest ajast, et alustada päris oma asjaga, oma äriga.
Olen loonud just neile, kes tahavad alustada ettevõtjatena, kahetunnise LIVE treeningu.
See juhtub juba homme ja mõtlesin, et kui minu blogi lugejate seas on samuti keegi, kes on huvitatud oma äri alustamisest, siis siin on sulle treeningu lehekülg www.vabakutseline.com/koolitus Sellel treeningul ei saa olema järelvaatamisvõimalust, seetõttu on oluline, et kõik need inimesed, kellel seda treeningut on vaja, oleksid kohal. Tee mulle üks teene, saada see email edasi just neile, kes tahavad alustada oma äriga ja kutsu osalema. Mõnele inimesele võib see olla teeots oma unistuse leidmisel.
Me armastame rohkem neid, kellele me saame abiks olla, kui neid, kes meid aitavad.
Võib olla kogeme lausa ebamugavust, kui keegi teeb meie jaoks asju, me tahame olla ise kasulikud. Meie ego saab sellest jõudu, kui tunneme, et teeme head. Seepärast ka heategu tekitab " hea tunde." Abi vastuvõtmisel on aga ego just peamine takistus ja hästi toidetud ego jääb alati ette abi küsimisel. Abi andmine ei tohiks olla segamini aetud sponsorlusega, kus mõlemad pooled lepivad kokku, et midagi oodatakse tagasi.
Kujutage ette, et teatud kultuurides on au küsimus, kes jõuab esimesena õhtusöögi arve makstud. See ei ole, aga uhkuse küsimus, vaid teenimise, kes teenib on suurem, kui keegi teine.
Aga tõde on selles, et me kõik vajame abi ja teenimine jääb tagaplaanile. Vajadus abi järgi võib olla tehtud meile ka väga keeruliseks.
Kuulsin, et isegi toidupangast söögi saamiseks tuleb läbida bürokraatia, et kedagi abivajajaks tunnistada.
Küünilisus tapab inimlikkuse, see et keegi on petis ja tegi midagi kellegi hea käega, ei tee abi vajamist vähemaks. Me ei peaks igat küsijat usaldama, aga ka mitte arvama, et kõik on petised. Vahest on parem olla naiivselt hea, kui küüniliselt jokk.
Aeg on karm, tohutu hulk töötuid inimesi, kellel on reaalne mure hakkama saamisega, kuidas maksta oma arveid ja millest elada.
"Mida ma üldse oskan?" küsib keegi tundmatu homse ees. Ajad nagu sellised toovad välja palju ebakindlust ja hirmu esimene roll on võtta julgus. See tal õnnestus.
Tõde on selles, et paljudel ei ole praegu jõudu, otsast alustada. Positiivne mõtlemine järsku enam ei aita, inspiratsioonivideod ei aita, ärevust ei vaigista ka uni ehk ainult näiliselt suudab seda meelemürk.
Me kõik vajame abi. Leia üles inimene, kes sinust hoolib ja kellest sina hoolid. See oleks hea algus.
Ära jaga oma valu inimestega, kes sinust ei hooli või on omakasupüüdlikud.
Leia inimene, kes kuulab ja kuuleb, mis sul on öelda.
Kui sul on raske, otsi abi. Meil on sind vaja, meil on sinu panust vaja. Ära mingil juhul anna alla, isegi kui sulle tundub, et sul ei ole valikut. Alati on, alustuseks leia keegi kellega rääkida.
Kindlasti on sul ja sinus midagi, millega saab otsast alustada.
Selle loo eesmärk on öelda, et abi küsimine on raskes olukorras kriitiliselt tähtis.
Ära lase oma egol ette jääda. Alati on väljapääs, sa võid selleks vajada kellegi abi. Leia usaldusväärne inimene, alusta jagamisest.
Kasuta seda, mis sul on olemas...küsi mis mul on ja mida ma saaksin kasutada. Inimene on ainus, kes suudab luua muutust oma olukorda, loomad ei saa. Sul on võimalus, sa võid vajada selleks teist silmapaari, et seda näha.