Ärritumine ei ole vale
Ma ärritusin.
Teine palus mul oma mõtet ümber sõnastada. Mina kuulsin selles öeldus nõudmist mõelda teisiti. Ja tundsin soovi vastu panna.
Esimene mõte oli end hukka mõista. Küps inimene ju ei ärritu.
Aga küpsus ei tähenda tunnete puudumist.
Ärritus on signaal, mille tähendusest tuleb alles aru saada. Võib-olla tundsin, et mind ei kuulatud. Võib-olla olin lihtsalt väsinud. Minu tunne ei tõesta, et teine eksis. Aga selle pärast ei pea ma ennast halvasti tundma.
Oluline on, mis saab edasi.
Mul on õigus öelda: „See ajad mind närvi.” Samas ei anna see mulle õigust rünnata. Ja kuulaja ei pea minuga nõustuma, et ma oleksin tõsiselt võetav.