Naera enda üle esimesena
Tegin täna jõusaalis peegli ees pildi. Suu ammuli, nägu krimpsus, juuksed püsti. Minu ees rida hantleid. Päris veider pilt.
Aga hantlid ei olnud nali. Trenn ka mitte.
Vahe on just selles.
See, mida sa teed, väärib tõsist suhtumist. Sinu töö, sinu lubadused, sinu treening. Need väärivad, et annaksid endast parima.
Aga sina ise ei pea kogu aeg tõsine olema.
Kui võtad iseennast liiga tõsiselt, võib iga märkus tunduda rünnakuna. Iga eksimus, et sa ei ole piisavalt hea. Jätad rumalad küsimuse küsimata, sest keegi võib naerma hakata. Jätad uued asjad proovimata, ei taha eksida.
Ja nii sa oledki ühe koha peal. Aga väärikalt ikkagi.
Oskus enda üle naerda annab ruumi juurde. Eksida, õppida, otsast alustada. Sa ei pea iga hinna eest head muljet jätma, sest sinu väärtus ei sõltu sellest, kui hea sa parasjagu välja näed.
Võta oma kutsumust tõsiselt.
Iseennast mitte.