Millest sa ei suuda vaikida?
Jõusaalis kuulsin pealt kahte meest autodest rääkimas.
See ei olnud lihtsalt vestlus. See oli hasart.
Iga seti järel olid nad jälle koos ja jätkasid täpselt sealt, kus pooleli jäid. Ühel hetkel kummardusid mõlemad ühe telefoni kohale, et midagi koos vaadata.
Keegi ei käskinud neil seda teha. Keegi ei maksnud neile selle eest.
Aga miski neis tahtis sellest rääkida.
Meis kõigis on midagi, mis tahab välja pääseda. Teema, mille juurde sa ikka ja jälle tagasi tuled. Küsimus, mis ei anna rahu. Miski, millest rääkides läheb aeg märkamatult.
Seda ei pea endas taskulambiga otsima. See annab endast märku, kui sa kuulad.
Aga selleks on vaja kolme asja... õigeid inimesi enda kõrvale, julgust esile astuda ja teadmist, et sulle on midagi antud.
Millest sina tahaksid rääkida (teha) rohkem kui millestki muust?
Ja kui su esimene vastus on, et „Mitte millestki“ siis võib-olla ei vaja sa praegu uut eesmärki.
Võib-olla vajad lihtsalt üht inimest, kelle kõrval ei pea sa olema keegi teine.
Ülejäänu tuleb lihstamalt.