Mida sa sünnipäevaks tahaksid?
Iga aastaga läheb see vastus lakoonilisemaks. Tervis. Perekond. Tähenduslikud suhted.
Millal me lakkasime küsimast asju, mis ühe päeva sisse ära ei mahu?
Ma tahan veel unistada. Ma tahan näha, kuidas inimeste elud saavad muudetud. Lapselapsi.
Mitte roosamanna vaht. Vastutus.
Sest just vastutus toob vabaduse. Mitte vabadus millestki, vaid vabadus elu ees. Mul on töö, kuhu keegi mind hommikul ootab. Mul on oskus, mille eest inimesed on nõus maksma. Mul on telefonis number, kellele ma pole ammu helistanud.
Sul on ka. Ja sa ei pruugi teada, mida sellega peale hakata. Või tead täpselt, aga kardad. Või tead ja ei karda, aga ootad kelleltki luba, mida keegi sulle ei anna.
Enamik lugusid lõpeb julgustusega. See ei lõpe.
Sest kui sa selle kasutamata jätad, ei ole see tegemata jäänud asi. See on otsus. Ja selle eest sa vastutad täpselt samamoodi, nagu vastutaksid selle eest, mille sa teed. Vaikus on ka vastus. Ootamine on ka valik.
Ma tahan sünnipäevaks sama, mida ma tahan mitte-sünnipäevaks.
Sest soov, mis kehtib ainult ühel päeval aastas, ei ole unistus. See on toost.
Küsi midagi, mille eest sa homme vastutad, saad vabaks.