Mida sa ootamise ajal teed?
Kihlus on abieluks ettevalmistus. Sõrmus on käes, kuupäev ehk lahtine. Oodatakse pulmapäeva, aga ettevalmistus käib juba praegu.
Ootamine ei ole lihtne. Eriti kui ei tea, millal soovitu täide läheb või mööda läheb. Pikk ootus teeb lausa hingele haiget.
Aga küsimus pole ootamises endas. Seda peame elu jooksul niikuinii tegema, ikka ja jälle ühel või teisel kujul. Küsimus on, mida sa teed, kui ootad.
Sest ootamine ei pea olema passiivne tegevus.
Enamik ootamist sisaldab küpsemist ja valmimist, isegi kui sa täpselt ei tea, mida oodatakse. Kihlatu ei istu käed rüpes ja ei loe päevi pulmadeni. Ta valmistub kandma vastutust, mida abielu nõuab. Ta valmistub peoks.
Sa oled kohtudes "kellegiga" täpselt see, mida sa ootamise ajal endaga tegid.
Sama kehtib su unistuse, su ettevõtmise, su kutsumuse kohta. Ootamise aeg ei ole raisatud aeg, kui sa selle sees kasvad.
Küsimus pole enam, kui kaua pead ootama.
Küsimus on, kelleks sa selle ootamise jooksul saad.