Mida sa näed?
Nägin täna joonistusi, mis olid tehtud lastele.
Need tulid otse lapsepõlvest. Sealt maalt, kus loomad räägivad, puud on sõbrad ja õhtu lõhnab nagu soe piim. Vaatasin ja tundsin, et olen jälle viiene.
Autor näeb seda, mida näevad lapsed. Tal on talent.
Aga ta ootab. Õiget hetke. Õiget võimalust.
Ja ta pole ainus.
Talent ei ole joonistamine. Ega kirjutamine, laulmine või tabelite koostamine. Need on oskused ja neid saab õppida. Talent on see, mida sina näed ja teised ei näe. Ning oskus see nähtavaks teha.
Ühel on see lapse pilk. Teisel kõrv, mis kuuleb, mida inimene tegelikult öelda tahab. Kolmas näeb segaduses korda.
Enamik meist teab umbes, mis see on. Aga me hoiame seda sahtlis ja ootame. Kuni oleme valmis. Kuni keegi märkab.
Keegi ei märka seda, mida sahtlis hoitakse.
Nii et tee üks väike asi.
Võta üks oma töö. Joonistus, tekst, idee, lahendus, mida iganes. Ainult üks. Saada see kellelegi. Ära seleta midagi. Küsi ainult: „Mida sa selles näed?“
Ja kuula.
Võib-olla kuuled midagi, mida sa ise ei teadnudki, et sinna panid.
Talent on olemas. Vaja on hakata kaevama.