Alustuseks ei esine ülbus oma nime all. Miks? Sest ülbus ei taha olla avastatud. Talle meeldib olla peidus, sest kui ülbus avastatakse, saab ta kiire lõppmängu. Ülbed inimesed kukuvad kiiresti. Kuna ülbus varjab ennast (nii nagu ka ahnus) teiste nimedega on teda keeruline tabada.
Ülbus mõtleb, et ta on parem kui teised.
Ülbusel on vahest palju raha ja vähe päris sõpru.
Ülbus väärib alati parimat.
Ülbus tunneb teiste õnnetuse üle rõõmu.
Ülbus teeb teistele seda, mida ta tahab, et temalegi tehakse.
Ülbus ei eksi kunagi, kui eksib siis on selles ikka teised süüdi ja eksimus on tegelikult õppeprotsessi osa.
Ülbus nõuab, ei palu, ei küsi.
Ülbus solvub kergesti.
Ülbus ei oota.
Ülbus on täis eneseõigustust.
Ülbus alandub ainult selleks, et olukorrast pääseda puhtalt.
Seetõttu on ülbus või ka teise nimega äärmuslik enesekesksus, üsna salakaval.
Vahest on ta nimi perfektsionism. Ta ootab endalt ja teistelt palju. Kõik peab olema täiuslik.
Ülbus on isekus ja isekus on kurjus. Ülbuse vastand ei ole alandlikkus, vaid teenimine.
Kuidas vastata ülbusele?
Alandlikkusega.
