Loodetavasti mitte. 

Me pole enam need, kes ennem kriisi. Me ei taha minna sinna, kust tuleme. Me oleme muutunud. Kriis on meid muutunud. Kuidas?

Et elu on kodus ja kõik muu on kommentaarid. 

Et lõpuks on tähtis see, mis kodus toimub.

Meile jõudis järsku kohale, et elu on seal, kus asuvad meile kallid inimesed. 

Ma loodan, et paarid, kes ennem ei saanud läbi on koosolemise ajal jõudnud üllatava arusaamiseni, et “see teine on ju päris normaalne inimene tegelikult.”

Ja paarid, kellel ei olnud teineteisele aega on taastanud silla, siit sinna. 

Muidugi me tahame teha tööd ja teemegi, aga me pole enam endised. 

Me ei taha tagasi, me tahame edasi.