Üks majandust õpetav inimene ütles mulle silmi pööritades, et äri eesmärk on äriseadustikus kirjas. Nimelt ettevõtluse eesmärk on kasumi teenimine. Võib juhtuda, et paljud ei ole seda seadustikku lugenud näiteks nagu mina. “Oleks keegi seda varem öelnud, oleks kõik ilus”, mõtlen irooniliselt.

Mõistsin siis ka kohe, miks me saame palju halba teenindust ja kehva toodet, sest äri eesmärk on kasum, mitte täidetud vajadus. Ja kui eesmärk on kasum, siis eesmärk pühitseb ka abinõu. Just seetõttu on kreemipurgid pooltühjad ja läbipaistmatud, krõpsupakid pooltühjad, rääkimata teenusest, mida pakub õpetamata teenindaja. Muidugi ei ole see nii must-valge, aga kui sa küsid inimestelt ettevõtluse kohta, kas see on midagi head ja õilsat, siis pigem võrreldakse müügimehi “ärarääkijatega.”

Äri eesmärk on luua jõukust juurde ja jõukus ei ole ainult raha kui kupüür, vaid peegeldub näiteks ka eluea pikkuses, iibes ja kogu ühiskonna heaolus. Ettevõtluse peamine “miks” on anda juurde, mitte ära võtta. Ettevõtja võtab mitte midagi ja teeb sellest midagi. Selles peitub ettevõtluse ilu. Ettevõtja loob väärtust ja saab selle eest tasu. Kui ta teeb seda tublisti ja targalt jääb lõpuks järgi kasum. See on hea!
Midagi sotsialismile vastupidist ehk, sest sotsialism jagab koogi neljaks, tõeline ettevõtlus ei jaga lihtsalt kooki, vaid kasvatab seda. Kasum on hea, eriti kui see on suurepärase teenuste ja toodete tagajärg. Kasum on vili.

Kasuta enda annet teiste jaoks, see on inimeseks olemine. Läbi selle teenid elatist ja lood jõukust juurde. Meid on loodud looma.