Loodud looma

Ma naudin hetke, kui ma näen kedagi avanemas. Kedagi, kes hoidis tagasi oma arvamust, tundeid, uskumusi, valu, kogemusi…teeb ühe sammu ja avaneb. Sünnib midagi uut. See on võimas hetk, kui keegi kes ütles, et ta ei oleks ettekujutanud et ta julgeks kunagi inimeste ees seista ja rääkida ning suudab selle barjääri ületada. Või keegi, kes ütles, et ta ei oleks mitte kunagi arvanud, et temast võiks saada ettevõtja, talumees või kirjanik, aga siis midagi muutus. Inimene, kellele räägiti ehk sõnu, mis võtsid tema enesekindluse ja usu, et ta suudab midagi luua hakkab ühel hetkel käituma viisil, mis on väljaspool tema siiani tuntud “nägu.”
Me loeme neid lugusid teiste kohta, aga igal on oma lukk, mis käitub sarnaselt. Sulgeb loovuse, usu ja lootuse. Me oleme loodud looma, tegema mis inimesele võimalik. Valik on avardada maailma ja luua midagi, mis pole lihtne, aga mille väärtus ületab meie eluea. Ehk on see “midagi”, mis muutuse toob -tegutsemine.

Mine tee mürglit.

You may also like...

Loading...