“Kuuldes väljendit „teeniv juhtimine“, satuvad inimesed sageli segadusse. Nad eeldavad, et see tähendab midagi umbes seesugust, et ärijuhid peaksid töötama oma alluvate heaks, kes otsustavad, mida teha, millal teha, kus teha ja kuidas teha. Kui see oleks teeniva juhtimise kogu sisu, siis nende meelest ei näeks see üldse juhtimise moodi välja. Rohkem näeks see välja nii, nagu juhiksid vangid vanglat, või kõigile meeldida püüdmine.” ütleb Ken Blanchard.

Kui juhtimine on kavatsuslik suunamine, inimeste punktist a, punkti b juhatamine, siis kõik juhuslik seda ei ole. Loogiline ja lihtne. Igapäeva töös on aga juhtidel sageli arusaamatu, millega siis tegeleda. Tundub, et kui keskenduda ainult inimestele, jäävad protsessid ajale jalgu ning kui ainult protsessidele, siis on inimesed kurvad.

Vestlesin hiljuti ühe tööandjaga ning küsisin, mis on tema kui juhi roll ettevõttes? Ma mõtles hetke ning ütles, et inimeste suunamine. 

Inimeste suunamine vajab aga selgelt nägemust sellest, kuhu minnakse. Kuhu suunatakse? Kas üks päev siia ja teine sinna? 

Teeniva juhtimise juhtiv pool esitab selge küsimuse, kuhu minnakse, milline on suund, kuhu juht või tema meeskond on suuna võtavad.

Suuna teadmine on aga määrav jätkusuutliku motivatsiooni olemasolule. Kuhu sinu organisatsioon liigub?